Tööandja pensionifond
Vanasti, kui polnud veel investeerimisfonde, aktsiaid ja pensionifonde, juhtus vahel nii, et säästetud raha investeeriti mustemateks päevadeks sukasäärde. Viimasel sajal aastal ollakse vähe kavalamad.
Pension motivatsiooniks
Mõned pakutavad tooted on kasvatanud sääste muinasjutuliselt ja paraku on rahaomanikud ka vastu pükse saanud. Tõsiasi on siiski see, et finantsturgudel on suurem tõenäosus rahast raha teha kui sukasääres.
Eraldi tööandja pensionifond on vabatahtliku pensionifondi alaliik, mis toodi seadusse seoses tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi ülevõtmisega. Eestis ei olnud seni eraldi sammast tööandjapensionile. Nüüd saab tööandja töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorganite liikmetele pakkuda osana motivatsioonipaketist tööandjapensioni.
Siiski, ka enne seadusemuudatust oli tööandjal võimalus investeerida töötaja tulevase pensioni tarbeks 6000 eurot maksuvabalt, kuid investeerida sai olemasolevasse III pensionisambasse või siis elukindlustusega tegeleva kindlustusandja pakutavatesse kindlustuslahendustesse.
Tööandja pensionifondi saab tööandja asutada ise, kuid fondi haldamiseks peab olema vastava tegevusloaga fondivalitseja. Kui tegu on määratud sissemaksega, piisab vabatahtlike pensionifondide valitsemise tegevusloast ehk siis sobivad ka III samba fondivalitsejad. Juhul kui tegu on määratud väljamaksetega ja garanteeritud tootlusega ning suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katva tööandja pensionifondi valitsemisega, on vajalik eraldi tegevusluba.
Eesti seadustesse jõudis tööandja pensionifondi teema seoses ELi direktiiviga, millega soovitakse Euroopas olemasolevaid ja tulevasi tööandjapensioni kogumisasutusi selgemini reguleerida. Ehk ka tulevaste pensionisaajate riske vähendada.
See on vabatahtlik pensionifond, kuhu tööandja võib oma töötajate eest sissemakseid teha, aga ei ole kohustatud. Väiksematel ettevõtetel pole see paraku ka tegelikult võimalik.
Miks viimasel ajal nii palju pensionidest räägitakse? Põhjused on lihtsad – inimestel on järjest pikem eluiga, laste sündide arv ei kasva nii suure hooga, et nad tulevaste maksumaksjatena suudaksid kogu eelneva põlvkonna pensioniaega maksudega katta. Näiteks Eestis on pensionäride osakaal praegu 29% rahvastikust. Kui praegune 20–25ste põlvkond pensionile jääb, võib pensionäride osakaal kasvada juba ligi 40%ni rahvastikust.
Skepsis ja usk
Kui imesid sündivuse osas ei sünni, on iga moodus pensioni kogumiseks parem kui mitte midagi. Lisapensioni kogumise võimalus ettevõtte kaudu annab ehk atraktiivsust ka ettevõttele endale ja tõenäoliselt motiveerib töötajatki.
Raske on prognoosida tööandjapensioni populaarsust Eestis. Arvestades maailma heitlikkust ja rahaturgude etteaimamatust, peab olema üsna suur optimist, et osa praegusest sissetulekust tuleviku tarbeks mõnda fondi paigutada. Samas, erainvestorite arv Euroopas kasvab. Ka Eestis on neid tunduvalt rohkem kui veel kümmekond aastat tagasi. Inimloomuses on ju kaks tahku – eluterve skepsis ja elamiseks nii hädavajalik usk tulevikku käivad enamasti käsikäes.
