“Millal see jama ükskord lõpeb,” mõtlevad paljud, vaadates taevasse. Mina, kes ma ühest Eestimaa otsast teise liigun, mõtlen ka nii...
Juulikuu on juba üle keskpaiga, ritsikad laulavad, aga korralikku suveilma pole ollagi.
Kaua võib?! Tahaks päikest, tahaks akusid laadida. Selle asemel tuleb toas istuda.
Eriti hull on lugu Läänemaal. Seal kallas taevaisa üheainsa ööpäevaga kohalikule rahvale poolteise kuu normi kaela. Praeguseks on kuunorm juba kahe ja poole kordselt ületatud. Muidu põuasel Pakri poolsaarel on maha sadanud kahe kuu norm juba kuhjaga täis.
Heina- ja karjamaad on üle ujutatud, mitmel pool on kasvuhoonetes tomatil vaid ladvad veest väljas, kartul ja heinaloog aga mädanevad... Isegi 80aastased memmed ja taadid ei mäleta aega, kui keset suve oleks sellist uputust olnud.
Teadmine, et kusagil Dallases ja Poolas pommitas taevaisa enne jaani katused laimisuuruste raheteradega auklikuks, et kusagil Venemaal upuvad inimesed tulvavetes, lohutab meid vähe...
Kõige selle taustal lajatas USA ilmaportaal masendava prognoosiga: vihmased ilmad kestavad suve lõpuni. Järelikult lootus kodumaal akusid laadida on kaduvväike. Ja viljalõikus võib aia taha minna.
Samas, seitsmevennapäeval ei sadanud...
Nagu ikka, kui ühed halavad, on teistel samal ajal suu naerune. Esimeste hulka kuuluvad põllumehed ja turismitalu pidajad. Vihmane suvi takistab põllumeeste tööd, linnasaksad aga ei kipu maale, turismitaludesse puhkama.
See aga annab turismifirmadele võimaluse pakkuda – oh imet! – lausa kesksuvel päikesereise. Viimase hetke soodsaid pakkumisi tänavu naljalt ei kohta.
Hiljuti tegin intervjuu professor Lauri Mälksooga. Meie rahvusvahelise õiguse suurimaid spetse ütles muu hulgas, et: “Me ei saa endale lõputult lubada, et samal ajal kui otsustatakse suuri asju, räägime meie siin spordist, maasikate hinnast ja teab millest veel.”
Professor tuletas meelde, et suve varjus tiritakse meid vargsi uude Nõukogude Liitu, sinna, kus me võib-olla üldse olla ei tahaks.
“Me ei tohi lasta asjadel sinnamaale minna, et meil endil pole midagi otsustada, meie eest otsustatakse kõik ära,” hoiatas Mälksoo.
Veidi hiljem selgus, et Riigikohus – Eesti riigi kõrgeim kohus – on pooleks. Häältega 10:9 otsustati, et õiguskantsler Indrek Tederi ja paljude eestlaste mure on asjatu – suuri rahalisi väljaminekuid tähendava Euroopa stabiilsusmehhanismiga ESM ühinemine pole Eesti põhiseadusega vastuolus.
Nüüd üritavadki rahvasaadikud sellele ühinemisele kiiremas korras Eesti rahva nimel ka rohelise tule anda...
Võib-olla on vihmasest suvest siinkohal isegi kasu – vaim püsib värske. Aga päikest oleks ikkagi vaja!
