Rohelise ja targema energiatootmise nimel tasub igal juhul pingutada
2013. aasta alguses saab iga kodumajapidamine osakeseks avatud Eesti elektriturust ning liigutakse selles suunas, et üksikud kodud ja isegi kodumasinad suudaksid käituda nii tootja kui tarbijana.
Nõnda saab ühtlustada piirkondlikku arengut ning leida ehk ka võimalusi uutmoodi ettevõtluseks ja tehnoloogia ekspordiks. Võti peituks koostootmise (soojus- ja elektrienergia) väiksemal skaalal kasutuselevõtus.
Otstarbekas moodus
Paljud alevid ning harvemalt asustatud piirkonnad üle Eesti kasutavad küttesüsteemides eri fossiilkütuseid, mistõttu soojusenergia hind kõigub 50 ja 100 € vahel megavatt-tunni eest. Eriti valus on soojahinna kõikumine maapiirkondades, kus inimeste sissetulekud on väiksemad ning elutingimused kehvemad.
Mainimata ei saa jätta ka paljuräägitud energiajulgeolekut ning sõltuvust energiast, mis tuleb välismaalt.
Puit on Eesti maapiirkondades väga hästi kättesaadav ja praegugi laialdaselt kasutatav pelletite, hakkpuidu ning väiksemates kodumajapidamistes halupuiduna.
Üks otstarbekamaid mooduseid koostootmise rakendamiseks on puit gaasistada. Eralduv soojus on piisav, et tagada vajadus suuremates majapidamistes ja/või alevike keskküttesüsteemides (katlad soojusvõimsusega 0,5–1 MW) ning gaasiga on võimalik käitada generaatoreid, mis toodavad elektrit võrku müügiks.
Uudsed seadmed tarbiks poole vähem puitu kui praegune süsteem, kuid võimaldaks lisaks soojusvarustuse kasutada ära puidus oleva energia.
Finantsilise poole pealt on selline projekt tehnoloogia uudsuse ja vähese leviku tõttu ehk tasuvusajaga 8–9 aastat, kuid tegu oleks väga pikalt kestva ja stabiilse investeeringuga ning elektrimüügi tasuvuse seisukohast on taastuvenergia tasu ja toetuse olemasolu ülioluline.
Elektritootmine oleks suurim talvisel ajal, kui soojatarve on suurem ning seega on ka elektri müügist saadavad tulud suuremad.
Puitu on võimalik võrdlemisi lihtsalt ette varuda ning hoiustada, pikaajalised koostöökokkulepped võiksid tagada soodsama kütusehinna. Elektri müük loob ka lisapuhvri, mis võimaldab soojahinna ühtlasel tasemel hoida.
Taani eeskujul
Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi teadur Ülo Kask pakkus hiljuti Maalehes välja energiaühistute moodustamise. Selline projekt tooks puiduga tegelevad eraisikud ja ettevõtted üksteisele lähemale ning aitaks parandada koostööd-ühtekuuluvust maapiirkondades.
Madalamad kommunaalkulud, rohelisem ning sõltumatu energiatootmine ning koos töötavad tulevikku suunatud mõtteviisiga elanikud võiksid olla stiimuliks, mis elu ergutaks.
Taani näitel võib öelda, et kooperatiivid ja avalikkuse toetus võivad tuua suurt tulu. Koostootmine väikeses mahus võiks Taani eeskujul olla ka Eesti ekspordiartikliks.
