Riigikogu võimekusest

Üks tõsine küsimus, mida poliitikutele ette heidetakse, on võimu kaugenemine rahvast. Selle vältimiseks peavad Riigikogu liikmed olema nähtavad ka valimistevahelisel perioodil, ja mitte ainult oma valimisringkonnas, vaid kogu Eestis.

Ise olen külastanud paljusid ettevõtteid ja asutusi maakondades, osalenud üritustel ning mulle on selgeks saanud, et inimesed teavad vähem kui veerandit 101 parlamendisaadikust. Asi poleks kindlasti nii hull, kui saadikud näitaksid üles suuremat aktiivsust.

Riigikogu liikme ülesanne on mitte ainult täiustada seadusandlust, vaid lahendada ka ühiskonnas esile kerkinud probleeme. Ja Riigikogu istungitel tehtav on vaid väike osa saadiku töömahust.

Peab olema põhjalik

Riigikogu töö kvaliteedis on siiski ka edasiminekuid. Ühe näitena võiks tuua loobumise kobar­eelnõudest, mis vähendasid sisulist arutelu  ja suurendasid õigusalase praagi võimalikkust.

Kobareelnõude koostamist on kritiseerinud lisaks opositsioonierakondadele ka Riigikogu esimees Ene Ergma, president Toomas Hendrik Ilves ja põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Maikuu lõpus tutvustas väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson raportit “Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025”. Väliskomisjoni koostatud raporti eesmärk oli kaardistada Eesti rahvuslikud huvid ning võimalikud tegevused Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.

Tegu on väga olulise algatusega ja põhjalikke raporteid võiksid avaldada kõik komisjonid, et anda nii kolleegidele kui ka ühiskonnale tervikuna parem ülevaade oma tegevusvaldkonnast.

Paraku on Riigikogu XII koosseisu töös ka negatiivseid näiteid. Üks neist on vabariigi valitsuse algatatud kõrgharidusreformi seadus, mis valitsuserakondade häältega vastu võeti.

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul oli see põhiseadusega vastuolus ning ta jättis selle välja kuulutamata.

Seadusesse tehti mitmeid täpsustusi ja parandati sätteid, millele president Ilves tähelepanu juhtis ning võeti muudetud kujul vastu.

See näitab, et Riigikogu ei tohi ummisjalu toetada kõiki vabariigi valitsuse ettepanekuid, vaid peab seaduseelnõusid põhjalikult menetlema ja kujundama oma seisukoha.

Üks, mida tuleb nii Riigikogus kui ka ühiskonnas tervikuna tõsiselt arutada, on Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamisleping. Juba jaanuaris saatis õiguskantsler Indrek Teder sel teemal rahandusminister Jürgen Ligile märgukirja. Õiguskantsler teatas ministrile, et tema analüüsi põhjal on ESMi asutamisleping vastuolus Eesti põhiseadusega. Vabariigi valitsus kiitis lepingu eelnõu sellest hoolimata oma 2. veebruari istungil heaks. Seetõttu pöördus õiguskantsler Indrek Teder 12. märtsil riigikohtusse.

Nii kõrgharidusreformi seaduse kui ka ESMi asutamislepingu menetlemine näitab selgelt, et koalitsioonierakonnad peavad opositsioonijõudude seisukohti tõsisemalt arvestama. Otsuste läbisurumine jõumeetodil ja kiirustades vähendab seadusandluse kvaliteeti ega ole demokraatlikule riigile kohane.

Lisaks ESMi-laadsetele Euroopa Liidu teemadele tuleb Riigikogul üles näidata senisest rohkem initsiatiivi, lahendamaks siseriiklikult olulisi küsimusi. Seda saab teha, moodustades ajutisi või isegi alatisi komisjone.

Näiteks Eestimaa Linnade ja Valdade Üldkogu tegi käesoleval aastal vastu võetud deklaratsioonis ettepaneku, et Riigikogu võiks moodustada alatise kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika komisjoni, mis juhiks tervikliku omavalitsus- ja regionaalpoliitika kujundamist.

Kindlasti võiks selline komisjon põhjalikult tegelda palju vaidlusi tekitanud haldusreformiga, mille vajalikkuses ning vormis ei ole omavalitsused ja riigivõim siiani kokkuleppele jõudnud.

Veelgi tõsisem teema, millest ei tohi enam mööda vaadata, on rahvastiku vähenemine. Värskelt avaldatud rahvaloenduse tulemused näitasid, et Eesti elanike arv on 11 aastaga langenud enam kui 75 000 inimese võrra ja enamikus maakondades on elanikke 15–21% vähem. Suurenenud on ainult Harjumaa ja Tartumaa elanike arv ning seda ilmselt ülejäänud maakondade arvelt.

Riigikogu liikmetel tuleks ühiselt välja töötada konkreetsed ettepanekud ja plaanid, et muuta Eesti selliseks riigiks, kus inimesed soovivad elada ja lapsi saada. Ka kõigi Eestimaa omavalitsuste eesmärgiks peab olema suurendada rahvastiku juurdekasvu ning vähendada väljarännet.

Muide, Soome hindab oma elanikkonna kasvuks lähema 18 aasta jooksul 8,8%.

Rahvas annab hinnangu

Kokkuvõtlikult võib öelda, et teemasid, mis vajavad Riigikogu tähelepanu, on palju. Saadikute võimekus üleriigilisi probleeme lahendada näitab nende pädevust ja vastavalt kas tõstab või langetab nende autoriteeti ühiskonnas.

Praeguse parlamendi tegevusele ja töö tulemustele saab rahvas anda hinnangu 2015. aastal, mil toimuvad järgmised Riigikogu valimised.