|
maksud sünnitamist aga ei suurenda.
Eesti perepoliitiliste meetmete süsteemi tugevusteks saab pidada peredele ja lastele suunatud sotsiaalse kaitse kulutusi ning rahalisi siirdeid laste suhtelise vaesuse vähendamisel, eeskätt
lasterikaste perede puhul.
Oluline on ka riigi toetus peredele pärast lapse sündi ning väikelapseeas rahaliste toetuste ja hüvitiste näol. Samuti rahaliste hüvitiste sidumine vanemate tööhõivega, mis toetab vanemate aktiivsust tööturul.
Süsteemil on aga ka palju puudusi. Näiteks vanemate töö ja pereelu ühildamist ja tasakaalu toetavate meetmete puudulikkus, töö- ning pere- ja rahvastikupoliitika eesmärkide saavutamise viiside vasturääkivus ning laste päevahoiuvõimaluste vähene pakkumine ja kättesaadavus. Nukker seis on ka üksikvanemaga leibkondade sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut toetavate meetmetega.
Püsiväärtused on ohus
Eesti viimaste aastate perepoliitika on suundumas sissetulekupõhise põhimõtte toetamisele,
eelistades riigieelarve kaudu jõukamat peret. Selle tulemusel on kõrgepalgaliste sünnitajate
arv kasvanud, kuid väiksema sissetulekuga naiste sünnituste arv vähenenud.
Viimaste aastate statistika näitab, et mõningane sündimuse tõus on tekkinud just teiste
ja kolmandate laste sündimuse kasvust. Samas esiklaste sündide arv ei ole tõusnud tasemele,
mis oli 1980. aastate lõpus.
Kui esimesed lapsed jäävad sündimata, ei sünni ka järgmisi lapsi. Seetõttu peaksid poliitilised otsustajad silmad avama ja tagama, et iga sündimuse tõstmiseks mõeldud eelarvekroon tõesti oma eesmärki täidaks.
Sellistel rasketel aegadel, nagu meil praegu on, kipuvad ohtu sattuma mitmed püsiväärtused.
Eestis on nendeks olnud tugev pere, haritud noored ja lastesõbralikkus.
Lapsed sõltuvad täiskasvanute toimetulekust ja otsustest. Kogu ühiskonna käekäik (töötuse
vähenemine või suurenemine, sotsiaalne tõrjutus, vaesus jne) mõjutab lapsi nii otseselt kui ka oma pere kaudu.
Abipalumise julgustükk
Majanduslikult keerulistel aegadel on eriti vaja pöörata tähelepanu peredele, kelle võimalused
on piiratud. Uuringud on näidanud, et vaesuses üles kasvanud lapsed puutuvad tõenäolisemalt
kokku selliste nähtuste ja sündmustega, mis pole nende arengule soodsad.
Teiste lastega võrreldes jätavad nad sagedamini kooli pooleli või ei saa seal nii hästi hakkama,
nende tervis on kehvem ja nad on õnnetumad. Üha sagedamini kohtame kinnitust, et vaesus
toodab vaesust.
Seega ei piisa sündimuse tõstmiseks ainult rahast, ennekõike tuleb muuta väärtushinnanguid.
Vanemate toimetulekule mõeldes on Eestis suureks mureks iganenud hoiak, mille kohaselt
peab igaüks ise oma laste kasvatamisega hakkama saama.
Enda harimine laste kasvatamise küsimustes, abi küsimine või pereteraapias osalemine on erandlikud nähtused. Perede tänuväärset tööd laste kasvatamisel tuleb tunnustada, seetõttu pärjatakse Eesti Naisliidu eestvõttel tiitlitega aasta ema ja aasta isa igal aastal üks tublidest lapsevanematest, ehkki tänu ja tunnustust vääriksid kindlasti tuhanded.
Sellest ei piisa, et avaldada tänu pere ja laste kasvatamise väärtustamisel, aga ka väikesi
samme on vaja, et neist saaksid sündida suured.
