|
Euroopa Liidus suhtutakse ülekaalulisuse ja toitumishäirete probleemi ulatusse kui epideemia algusesse. Uuringud on tuvastanud, et üle poole Euroopa Liidu elanikest on ülekaalulised, Ameerikas arvatakse neid olevat lausa 60 protsenti. Eesti toitumisspetsialistidega koostööd tehes selgus, et meie olukord on sarnane, kuigi sellekohast uuringut veel tehtud ei ole.
Me ei tohiks probleemiga tegelemisega viivitada, sest toitumisega seotud tavade ja käitumisharjumuste muutmine võtab aega terve põlvkonna jagu, kuid hävitab ja laastab mitme põlvkonna inimeste tervist. Ootame-vaatame lähenemisviis meie demograafilist olukorda silmas pidades ei sobi.
Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) andmetel on ülekaalulisus ja rasvumine üks peamisi Euroopas suremust mõjutavaid tegureid, mida seostatakse paljude krooniliste haigustega, sealhulgas II tüübi diabeedi, südame-veresoonkonna haiguste, kõrgvererõhktõve ja teatud kasvajatega.
MTO analüüs näitab, et 6-7 protsenti tervishoiule kuluvast rahast läheb vale toitumise tagajärgedele, aga see on väga suur raha - umbes 700 miljonit krooni Eesti tervishoiukulutustest.
Eriti tähelepanelikult tuleks toitumisteadlikkuse tõstmisele mõelda riigieelarve kokkuhoiu tingimustes. Valdav osa haigekassa 13 miljardi kroonisest eelarvest läheb tegelikult tervise remontimisele, mitte säästmisele. Paljusid tervisehädasid saab aga õige käitumise, sealhulgas õige toitumisega ennetada või leevendada.
Mahetooted letile
Vale toitumist ja rasvumist põhjustavaid tegureid on palju, kuid kindlasti tuleb arvestada toiduainete hinna, kättesaadavuse ja tarbija teadlikkusega. Kuueteistkümnes ELi riigis on hoitud toiduainete käibemaks üldmäärast tunduvalt madalamal.
Võtsime septembri lõpus Euroopa Parlamendis (EP) vastu raporti toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustest, milles nõutakse paindlikumat käibemaksumäärade kohaldamist, eriti kui kaalul on tervisega seotud vajadused.
Samas tehakse üleskutse puu- ja köögiviljade käibemaksumäära viiest protsendist madalamale viimiseks ning koolides puu- ja köögiviljade tasuta pakkumise projekti rakendamist. Selle rahastamisel on ELi eelarve võtnud osa summast enda kanda, Eesti puhul on see 75 protsenti. Mitmed uued liikmesriigid on juba härjal sarvist haaranud ja näiteks meie naabritel Lätis on koolidesse porgandiautomaatide paigaldamine käsil.
EP ütles ülekaaluka "ei" kunstlike transrasvhapete kasutamisele. Mida üks või teine toiduaine sisaldab, on ostjal üldjuhul üpris keerukas tuvastada. Esiteks on pakendil info väga väikeses kirjas ja teiseks ei teatagi, mis E-ainete taga peitub. See probleem on üleeuroopaline. Tänaseks on Euroopa Komisjon asunud korrastama 1990. aastast kehtivat toidu toitumisalase teabega märgistamise alaseid juhtnööre.
Olen aga veendunud, et ainuüksi seadustega toitumistavasid ei muuda. Lisaks teavituskampaaniatele võiksid meie suuremates kauplustes olla tervisliku toidu letid, kus müüakse ka mahepõllumajandustooteid. Kui tervislik eelvalik juba tehtud, on ka inimestel lihtsam tervislikke valikuid teha.
Alustuseks võiksime Eestis aga alandada just mahepõllumajandustoodete käibemaksu. Lisaks tervislikkusele on need mitmete raskete haiguste puhul eluliselt vajalikud, ent kõrgema hinna tõttu paraku mitte igaühele kättesaadavad. Teisalt toetaksime ka väikeettevõtjat-talupidajat.
Palsameerime end ise
Tuleks kasutada võimalusi, mida pakub meile meie oma loodus. Näiteks sügisel, kui maa on õunu täis, jõuavad ainult mõnel pool õunad lasteaedade-koolideni, kuid teisal jäävad vedelema ja viiakse lõpuks kompostihunnikusse. Paljud aiapidajad annavad hea meelega oma panuse laste heaks, kui keegi neilt seda küsida oskab või kui neid sõbralikuks kodanikualgatuseks julgustada.
Miks on ülekaalulisuse katk viimase 50-60 aasta jooksul nii hoogsalt levinud? Põhjuseks on toiduainete plahvatuslikult suurenenud hulk ning toidu valmistamise-säilitamise tehnoloogiad, mis muutnud selle kvaliteeti. Nagu on öelnud tuntud lastearst ja toitumisasjatundja Adik Levin - me palsameerime end elusalt kõigi nende keemiliste ainetega, mida me sisse sööme.
Eesti inimesed kipuvad teadlikku toitumist stereotüüpselt pidama kehakaalu ja ilu küsimuseks. Tegelikult on tarvis inimesteni viia arusaam sellest, et teadlik toitumine on elu ja tervise küsimus.
