Postkontor kinni. Aga edasi?
Suuremad kaubakogused toimetame müüki ise või on kokkulepped teatud kindlate inimestega. Väiksemate koguste kohaletoimetamiseks kasutame aga Eesti Posti teenust. Ravimtaimed on selline kaup, mida saab ka postipakiga saata.
Kui kaupmees annab märku, et tal hakkab miski otsa saama, paneme paki kokku ja saadame postiga teele. Näiteks kümme teesegupakki mahuvad ühte suurde turvaümbrikusse.
Kliendile halvem
Nii käin ma mitu korda kuus lähimas, Vana-Vigala postkontoris. Sõidu ühendan tavaliselt mõne muu asjatoimetusega. Tõsi, varem oli see mugavam, kui postkontor oli iga päev mõne tunni avatud.
Praegu saab postkontorisse lõuna ajal kahel päeval nädalas. Tean töölkäijaid inimesi, kes lihtsalt ei pääsegi sinna.
Hiljuti läksin jälle, kaks postipakki kaasas. Tulin sama targalt tagasi: uksel oli silt, et postitöötaja on talvepuhkusel. Nüüd on teada, et postkontor pannakse hoopis kinni, kuna ei too Eesti Postile kasumit.
Meie talule, kes me ju ka äri ajades otsime võimalikult odavamaid lahendusi, tähendab see, et peame oma postiteenuste kasutamise jälle ümber mõtlema, võimalused on taas halvemad.
Alles jääb valla teine postkontor, mis asub kaks korda kaugemal ja suunal, kus tavaliselt muid asjatoimetusi teha ei ole. Sõidan sinnapoole küll, kui on vaja käia Pärnus, aga seda vajadust ei ole väga tihti, ja kui on, panen pakid parem Pärnus posti.
Nii võib kasum allesjäävas postkontoris osutuda jälle “liiga väikeseks”, kuna teenuste kasutamine on osale piirkonna klientidest muudetud nii tülikas.
Kirjakandja koju?
Vana-Vigala postkontoril on praegu potentsiaalseid kliente nii palju, et uste kinnipanek tundub läbimõtlemata teona. Eelmises Maalehes toob Eesti Posti esindaja näiteks, et Virtsu postkontorist saadetakse kuu jooksul kaks postipakki ja kuus tähitud kirja. Vana-Vigalas saadan mina üksi vähemalt kaks postipakki kuus (mõnes kuus ka kümmekond). Peale selle teatud kirjad, mida meiliga saata ei saa.
Vana-Vigala on Vigala valla kõige suurem küla (üle 360 elaniku). Kuna siin asub ka Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool, on suur osa aastast siin õpilased, keda on kooli peale praegu ligi 500. Ma ei tea täpselt, kui palju nad postkontoris käivad, aga siiski on ka õpilasi, kellele selle sulgemine probleeme tekitab.
Peale selle olen märganud, et postkontori teenuseid kasutavad Märjamaa valla Teenuse küla inimesed, kellel on siia lähem tulla.
Kui postkontoris käin, on seal enamasti järjekord.
Nüüd küsitakse minult, et miks ma siis ei kasuta Eesti Posti pakutut, kirjakandja koju kutsumist. Meie kirjakandja on tore inimene, aga see variant on palju ebamäärasem kui postkontor. Ta ei saa täpselt ütelda, millal meile jõuab, sest see oleneb postiringi pikkusest, klientide hulgast, ilmaoludest jne. Minu ooteajad on nii hoopis pikemad. Ma ei saa sellele variandile loota, kui olen oma klientidele kindlaid lubadusi andnud.
