|
Materialism ja koos sellega majanduskasvu taotlemine on vastuolus inimese põhiolemusega. Inimese loomulik areng on kvalitatiivne - muutumine armastavamaks, kaunimaks, puhtamaks, jumalikumaks jne. Tänapäeval suur osa inimesi pürgib suhteliselt loomaliku ehk kvantitatiivse arengu suunas - saada ja omada rohkem, teha kiiremini jne.
Inimese materiaalne keha sarnaneb küll looma omaga, kuid tegelikult on inimene jumalik, armastav. Meie elus on esmajärgulise tähtsusega ehk primaarne vaim(ne), mis eksisteerib sõltumata ajast ja ruumist. Materiaalne on teisejärgulise tähtsusega ehk sekundaarne. Vaimne on põhjus, materiaalne on tagajärg. On vale seada teisejärgulised asjad esikohale, veel hullem on esmajärguliste asjade unarusse jätmine.
Tänasel päeval meie elu allub loodusseadustele ja majanduskasv on loodusseadustega vastuolus. Loodusseadustega vastuollu minek põhjustab kannatusi. Huvitav on see elu. Ema õpetab last - ära puutu pliiti, see on kuum, kõrvetad ennast ära ja saad haiget. Aga lapsel on ikka vaja käsi pliidiukse vastu panna ja proovida. Siis on köök kisa täis ja lapsel asi selge. Osa tänapäeva inimkonnast sarnaneb selles osas lapsele. Sa võid talle ju öelda, et ära ehita seda majanduskasvul põhinevat torni kõrgemaks. Kui ehitad, siis see kukub pikali ja saad haiget. Aga paistab, et ta ei kuula, tal on ikka vaja endal järgi proovida.
Majanduskasv on ajutine. Seda näitab ka looduskeskkond. Tänapäeva inimkond raiskab ja kasutab loodusvarasid kiiremini kui need taastuda jõuavad. Loomulikult ei saa selline tegevus lõpmata kaua kesta. Inimesel on võimalik teadlikult ja suhteliselt valutult korrigeerida oma arengusuundasid. Kui ta seda ei tee, siis loodus ja kõrgemad väed sunnivad teda teatud muudatustele.
Usun, et materialistlik mentaliteet ja ühiskond lõpevad ükskord ning inimene hakkab taas elama kooskõlas oma sügavama olemusega - jumalikult.
Loomulikult tuleb majanduskahanemine kasuks eelkõige liiga rikastele ning raiskavatele inimestele ja ühiskondadele. Kui ikka inimesel on vaesuse tõttu kõht tühi, siis on mõistetav, et ta püüab veidi rikkamaks saada. Nii et iga inimene peab elama ikka vastavalt oma tegelikele vajadustele.
Mida teha teisiti? Usun, et inimene peaks kulutama praegusest rohkem aega tegevustele, mis teda ülendavad. Tegevustele, mis muudavad inimest jumalikumaks, kvaliteetsemaks. Need on tegevused, mida tehakse pühendunult, südamega, armastusega. Meil on vaja õppida armastama.
Näiteks võiks tuua armastusel põhineva suhtlemise, musitseerimise ja teised kaunid kunstid, meditatsiooniharjutused, kehakultuuri...
Ja enne kui hakata tegema (looma) või tarbima materiaalseid asju ("väärtusi"), võiks endalt küsida - kas seda on vaja, kas see on hea, kas see teeb meid õnnelikumaks. Kui ei, siis oleks õigem teha midagi muud. Sest inimesel on alati võimalus valida ja on hea kui me kasutame oma valikute tegemisel ka intuitsiooni, inspiratsiooni ja mõistust.
Kui ma ei eksi, siis tulevikus saame sama ausateks ja siirateks kui lapsed ja õpime mängima nagu nemad. Siis võime mängleva kergusega ületada takistusi, lahendada probleeme ja teha igapäevatoimetusi. Siis elame õnnelikku elu nagu praegu paljud kogevad õnnelikku lapsepõlve.
Ja me ei pea selleks ootama ebamäärast homset, me võime seda teha juba täna.
