|
Kuidas aga õnnestuks uut tüüpi eesti keele riigieksam, kus kolme etteantud tekstijupi põhjal tuleb lahendada analüüsiülesandeid stiilis “Kuidas autor suhtub inimkonda?” või “Sõnasta novelli kaks olulisemat ideed ja selgita nende tähtsust!”, ning seejärel veel neist tekstidest lähtuvalt omaenesegi mõtteid väljendada, ma eriti kindel ei ole.
Kas saakski mõnerealise lõigu põhjal teha järeldusi autori vaadete kohta inimkonnale? Mis on autoril üldse tekstiga pistmist nüüd, mil autor on teadupärast juba ammu oma tekstist välja suretatud?
Äkki loen ma tekstist välja ideid, mis eksamikomisjoni manuaalide kohaselt selles ei sisaldu ja mis oleksid üllatanud paljukannatanud autorit ennastki?
Nagu tänases Maalehes tõdeb Koeru keskkooli õppealajuhataja Anneli Eesmaa, võis neid abituriente, kes oleksid vana tüüpi lõpukirjandi eeldatavasti väga hästi kirjutanud, tänavu tabada halb üllatus. Kuid keskeltläbi olid hinded siiski palju paremad kui varem. Kas see on tõend kirjandireformi enneolematust edust?
Kindlasti võib mõelda ka vastupidises suunas. Järjekordne klassikalise hariduse lävepakk on hõõrutud piisavalt madalaks, et igaüks sellest üle saaks, kui vaid õpib ära teatud stambid ja nipid.
Füüsikaeksamil ei saa ju valemite mittetundmist kompenseerida rusika inertsijõu oskusliku praktilise kasutamisega koolivenna pehmete kudede kineetiliseks mõjutamiseks. Miks siis saab emakeeleeksamil eneseväljendusoskuse kesisust hüvitada lugemisoskusega, mis peaks abituriendil juba ammu selge olema?
Noorus on muidugi alati hukas, aga ladusa teksti kirjutamise võime ja harjumus näib olevat asi, mida põlvkond, kes on kirjutama õppinud klaviatuuri peal, tõesti senisest rohkem viimistleda võiks.
Minapilt sõltub ja lausa koosnebki lugudest, mida inimene oma mineviku kohta jutustada võib (ning iga mäletamisprotseduur, olgu see siis esimese koolipäeva silme ette manamine või eilse lõunasöögi meenutamine, on tegelikult jutustamine). Mõned lood ühinevad ja grupeeruvad terve sõpruskonna, põlvkonna või rahva lugudeks. Seega lõhub kesine jutustamis- ja arutlemisoskus sõna otseses mõttes inimese “mina”.
Säärast indiviidi on kerge panna teenima võõraid eesmärke, saata võõrasse sõtta, värvata parteisse, anda talle ülearu laenu jne.
Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus võiks emakeeleõpetajate arvamusi senisest rohkem kuulda võtta ning siiski kaaluda kirjandi taastamist.
