Kuidas hoida raamatukogu
Selleks peaksid aktiivsed inimesed tulema kokku, asutama mittetulundusühingu “Meie küla raamatukogu” ja hakkama ise raamatukogu haldama.
Projekti eestvedajateks võiksid olla needsamad inimesed, kes praegu raamatukogus ametis on, kuid kelle töökoha ja sageli ka elutöö ning missiooni kohal ripub kokkuhoiu kirves.
Olen üsna veendunud, et kohalik omavalitsus on nõus vajaliku hoone mõistlikel tingimustel rendile andma.
Mida see annab, küsivad ilmselt paljud, sest vormiline muudatus ei tähenda ju automaatselt lisaraha.
Nii see tõepoolest on. Aga kui eestvedajad on aktiivsed ja kogukond arukas, võib nii mõndagi muutuda.
Võtame näiteks ühe valla, kus elab 2000 inimest, kellest 1000 käivad tööl ning kelle keskmine sissetulek on 3250 krooni kuus.
Eeldame, et neist viiendik on raamatukogu säilimisest huvitatud. Koguni sedavõrd huvitatud, et igaüks neist on valmis andma MTÜ toetuseks 50 krooni kuus. Eeldame ka seda, et raamatukogu igakuine ülalpidamise kulu on 10 000 krooni ning et raamatukogus töötab täiskohaga üks inimene.
Valla koormus väheneb
Arvutades saame teada, et kohaliku omavalitsuse tulu füüsiliste isikute tulumaksust on 114 000 krooni.
Vallal on ka täiendavaid tuluallikaid, kuid lihtsuse huvides jätame need siinkohal kõrvale. Seega moodustab raamatukogu ülalpidamine kogutulust ligi 9%.
Arvestades omavalitsuse kõiki kohustusi, on sellise summa kulutamine ühele asutusele praktiliselt võimatu. MTÜ igakuine tulubaas on samuti 10 000 krooni (kui 200 inimest annavad igaüks 50 krooni) ning see lubab valla õlult ühe kohustuse vähemaks võtta, nii et inimeste elukvaliteet ei kannata.
Raamatukogu mittetulundusühinguks muutmisel on ka lisaväärtus – nimelt saab inimene MTÜ-le annetatud raha oma maksustatavast tulust maha arvata.
See tähendab, et iga töölkäija tasub tulumaksu kuu kohta kümme ja pool krooni vähem ning see raha liigub otse raamatukogule. Kui tegu oleks rahastamisega valla eelarvest, jaotuksid need kroonid selliselt, et 5,7 krooni saaks vald, 4,8 krooni riik ja vaid murdosa sellest jõuaks kohaliku raamatukoguni.
Kriitikud võivad muidugi öelda, et arutluskäik on liialt lihtsustatud ja arvutused ebatäpsed, kuid minu meelest on idee kaalumist väärt.
Valla eelarve tulupool väheneb siinse näite puhul küll 5700 krooni võrra kuus, kuid kulupool väheneb samal ajal 10 000 krooni võrra kuus. Ja mis peamine – raha kulutamine muutub läbipaistvaks.
Otsedemokraatia võimalus
Vastuväide, et praegust rasket aega silmas pidades on see ketserlik soovitus, mis röövib raha riigi ja omavalitsuse niigi kõhnast rahakotist, pole kindlasti õige.
Riik on ju kodanike jaoks, mitte vastupidi, ning riigi kõikide piirkondade tasakaalustatud arengu soodustamine ei saa kuidagi olla vastuolus sellega, mida poliitikud iga päev tegema peaksid.
Kõnealune raamatukogude päästmise lahendus on võimalus teostada otsedemokraatiat.
Kogukond ise panustab sellesse, et neil oleks parem elada, jättes sealjuures kõrvale suure bürokraatliku masinavärgi, mis osa kogukonna heaks mõeldud rahast paratamatult enda ülalpidamisele kulutaks.
