Juhan Särgava: Ühe toetuskübara all

Teada on ju edukaid talusid, kes vaatamata oma suurusele toimivad suurepäraselt. Nad on osanud oma tootmissuundi ja töökorraldust optimeerida ning investeerida moodsasse tehnoloogiasse. Samas on nii suurte kui ka väiksemate farmide seas selliseid, kes pole osanud seda teha ning on seetõttu hädas.

Et endal hästi läheks, ei pea teisel tingimata halvasti minema! Suuremate ära kaotamine või muul viisil ebavõrdne kohtlemine ei too õnne väiksemate õuele.

Parem nõustada ja hoolida

Omavahelise nääklemise asemel oleks tunduvalt mõistlikum pöörata rohkem tähelepanu nii väikeste kui ka suurte ettevõtete madala efektiivsuse tegelikele põhjustele ning aidata neid nõustamise jms kaudu. 

Mõttetu on tõmmata suvalisi suurusepiire ja kuulutada: need, kes piiridesse ei mahu ja hakkama ei saa, on selles ise süüdi, aga väikestele tuleb olenemata vajadusest lihtsalt jagada raha.

Viletsa talu eluspüsimisele ei aita kuidagi kaasa ei suuremate ärakaotamine ega ebaterve konkurents. Juhul kui toetusi hakatakse ebaõiglaselt jagama, algab kohe ka skeemitamine - ühes peres saab mehel olema oma väike talu, naisel oma, lastel omad, jne. Kallis ja pillav oleks muuta majandusseadusi - popsistada suuremad põllumajandusettevõtted tagasi väikesteks, mõnehingelisteks.

Riik saab toetusrahaga edendada soovitud suundasid maa-elus ja anda ruumi ka emotsionaalsele poolele: laulmisele, tantsimisele, kiikumisele. Ei saa aga lehma lüpsmist asendada lüpsikutantsuga. 

Maaelu arengukava (MAK) koostöölaua taga on põllumeestest esindatud talupidajate liit ja põllumeeste liit, lisaks mitme põllumajandusharu esindajaid: mahetootjad, aednikud, seakasvatajad jmt. 

Meiega on liitunud LEADER ja aktiivseid tegijaid, kellel on jätkunud ideid ja initsiatiivi maale tööd, ilu ja mainet lisada. Kõiki on kuulatud ja nende soovidega üritatud arvestada.

Kuna meie tulevik kasvab välja noortest, kellest saavad nii talude kui ka suurte põllumajandusettevõtete omanikud, toetavad ka suuremad firmad eraldi noortalunikke. Kindlasti nõustume kaunima maastikuvaate nimel ka eraldistega LEADERile.

Vastu seisame aga suurtootmise alavääristamisele ja katsetele toetusi ebavõrdselt jaotada. Toetusraha tuleb jagada proportsionaalselt farmi suurusele.

Raha võib mööda libiseda

2400 lehekülge Euroopa Liidu määruste tekste on juba olemas ja nüüd sõltub meist endist, kui kärmelt suudame oma kotid toetusrahadele alla seada. Euroopa Liidu põllumajandusvolinik Dacian CioloȘki on öelnud, et asuge tööle, tulete näitate Brüsselis ette, mis valmis, ja siis saate vastused muudelegi küsimustele. 

Olen kindel, et euroliidu kõrged ametnikud ei hakka ootama, millal meie oma erimeelsused lahendame, vaid jagab raha ilma meie kaasabita sinna, kus kõik selle üle rõõmustavad.

Põllumajandustoetuste esimene sammas ehk ühtne pindalatoetus (ÜPT) sisaldab vähem bürokraatiat ja arvestab kõige puhtamalt põllumajandustootmise ja inimeste äratoitmise vajadusi. Siinne raha jaotamise alus on selge ja läbipaistev - haritava maa hektar. On normaalne, et suurema pinna harija saab rohkem ja väiksema pinna harija vähem raha.

Ei saa anda toetust vaid põhjusel, et keegi on vaene, nagu ei saa ka anda kellelegi maad ainult sellepärast, et see keegi on maatamees. Seda on hiljaaegu isegi proovitud, kuid tulemus oli äraspidine.

Maaelutoetuste teine sammas (maaelu arengutoetused ehk MAK) võimaldab reguleerida maaelu, arvestades oma riigi vajadusi. 

See, et igal linnamehel on oma tuttav talupidamine, kus ta lastega suvitamas ja talumehele abiks käia saab ning niimoodi ka oma pere talvise toidumoona kätte saab, kõlab ilusti, ent MAKi toetuspakett ei suudaks maaelu ideaalpilte kuidagi kinni maksta.

Arvan, et nüüd, kus algab uus toetuste jagamise periood, on küll äärmiselt rumal ja lausa kahjulik põllumehi sildistada. Meil on juba praegu suuri talusid, kes lähtuvalt taluliidu esitatud põhimõtetest jääksid reast MAKi meetmetest ilma. 

Seni kuni jageleme, tulevad ja võtavad kõrvalseisjad raha, mida meie üksteiselt üle trumbata üritame. Kohati jääb mulje, et sellest polekski nagu midagi, et ise ei saanud, peaasi et naaber ei saa!

Olen veendunud, et seda tõelised põllumehed ei sooviks, olgu nad väikesed või suured.