|
Eestis hakkavad üha enam tooni andma uue põlvkonna noored, kes peavad põhilisteks väärtusteks ettevõtlikkust ja hoolivust. Nende väärtuste kujunemisel on tähtis roll nii kodul, koolil kui ka meedial.
Reelika on 16aastane tüdruk Viljandimaalt Karksi-Nuiast. Ta mõtles koos sõpradega välja ja koostas kalendri, mis sai nimeks "Heategude kalender 2009". Kalendri igale päevale on kirjutatud üks soovituslik heategu, et hea olemine ja südamest heade asjade tegemine ei ununeks. Pildid joonistasid juurde algkooliõpilased.
Möödunud aasta lõpus müüdi kalendreid 2000 eksemplari ja teeniti sel moel 50 000 krooni. Kogu raha annetatakse Viljandi maakonnas asuvatele lastekodudele. Reelika sai tuule tiibadesse noorteprogrammist SINA, mille tegevuses on aasta jooksul osalenud rohkem kui sada Tallinna, Viljandi ja Haapsalu noort. SINA - see tähendab Suuri Ideid Noorte Algatusel.
Pavel on 25aastane noormees, kes töötab esimest aastat õpetajana. Tema hoole all on põhi- ja keskkooliõpilased Tallinnas Lasnamäel asuvas Pae gümnaasiumis. Kuidas aga muuta teismelistele ajalugu ja kodanikuõpetus huvitavaks?
Pavel andis oma õpilastele ülesande osaleda ülelinnalisel filmikonkursil "Ühe tänava lugu", mis tähendas ühe Tallinna tänava ajaloo ja sellega seonduvate legendide põhjalikumat uurimist ning selle alusel ise lühifilmi tegemist. Õpilased läksid nii hasarti, et väntasid valmis tõeliselt laheda filmi ja saatsid selle võistlusele. Mis veelgi vahvam - nad võitsidki konkursi!
Eeskuju haarab kaasa
25aastane Mairi oli mõni aasta tagasi tudengiorganisatsiooni AIESEC juht Eestis. Seejärel töötas ta aasta aega Hollandis Rotterdamis AIESECi rahvusvahelise organisatsiooni juhatuses. AIESECil on 23 000 liiget rohkem kui 100 riigis üle kogu maailma.
2007. aasta sügisel otsustas Mairi Eestisse tagasi tulla ja asuda juhtima Terve Eesti sihtasutust, mis viib siinsetes ettevõtetes läbi HIV-alaseid ennetuskampaaniaid. Nende eesmärk on teavitada tavainimesi sellest, miks on Eestis jätkuvalt Euroopa kõige kiiremini leviv HIV-epideemia, kuidas HIV edasi kandub ja kuidas ennast ning oma pereliikmeid selle eest kaitsta.
Suures osas on tegu isemajandava ettevõtmisega, mis ei ole loodud kasumi teenimise pärast, vaid selleks, et lahendada üht Eesti ühiskonnas valitsevat põletavat probleemi.
Ma ei taha väita, et kõik tänapäeva noored on sellised, nagu eelmainitud lugudes kirjeldatud. Aga niisuguseid noori on palju ja neid tuleb kogu aeg juurde. Ühel hetkel jõuame punkti, kus iga kümnes noor on samamoodi tegus nagu Mairi, Pavel ja Reelika. Nemad on noored, kes tahavad maailma muuta ja kes ühtlasi teavad, et nad suudavad seda teha.
Usun, et igaüks neist tõmbab oma positiivse eeskujuga kaasa veel vähemalt 3-4 noort kui mitte rohkem. Siis saabub ka see hetk, kui ettevõtlikud ja hoolivad noored hakkavad ühiskonnas tooni andma rohkem kui need poisid-tüdrukud, kes veedavad suurema osa oma vabast ajast Viru keskuses või Viljandi bussijaamas.
Keerukamad väljakutsed
See on tähtis muutus ja selle toimumine järgmise kahe-kolmekümne aasta jooksul on väga vajalik. Eesti ja kogu maailma ees seisab üha keerulisemaid väljakutseid, mille lahendamine eeldab, et muutuste eestvedajaid - nagu Mairi, Pavel, Reelika ja teised - on rohkem kui kunagi varem.
Globaalsed kliimamuutused, elanikkonna vananemine ja tööealiste inimeste osakaalu vähenemine ühiskonnas, migratsioon maalt linna ja arengumaadest heaoluühiskonda on vaid mõned trendid, mis muudavad ühiskondlikud väljakutsed üha keerulisemaks.
Need ei ole sellised probleemid, mida valitsus suudaks üksinda lahendada. Neid on vaja lahendada rohujuure tasandil tegutsevate kodanikeühenduste ja valitsusasutuste koostöös. Ettevõtteid tuleb kaasata nende endi probleemide lahendamisse ning sealjuures tagada, et turumehhanismid töötavad lahenduste kasuks, mitte nende vastu.
Nende lahenduste kõige olulisem osa on inimene - ettevõtlik inimene, kes näeb võimalusi asju paremaks teha ning kellel on selleks motivatsioon ja oskused, kes hoolib endast ja teistest, kes mõistab sotsiaal-
seid protsesse ning adub, kuidas üksikisiku heaolu on põimunud ühise heaoluga.
Ma leian, et selliseid inimesi on tänases Eestis hulga rohkem kui kümme aastat tagasi. Küsige näiteks Skype'i või mõne teise maineka tööandja käest, ja te saate vastuse, et palga suurus ei ole tänase noore jaoks töökoha valikul enam kõige määravam tegur. Üha rohkem leidub selliseid noori, kes tahavad maailma muuta.
Arast poisist ettevõtjaks
Mida teha, et ettevõtlikke ja hoolivaid noori oleks rohkem? Need kaks hoiakut - ettevõtlikkus ja hoolivus - kujunevad välja noores eas. Arusaam, et ühes ühiskonnas võib ettevõtjaid olla 3 protsenti ja mitte rohkem, on müüt. Omaenda kogemuse põhjal võin väita, et tähtis on hoopis see, kas sinusse usutakse ja kuidas sa enda oskusi arendad. Nii võib juhtuda, et poisist, kes põhikooli ajal oli klassis kõige tagasihoidlikum ja arglikum, saab hilisemas elus südi ettevõtja.
Hoiakute kujundamisel on kolm peamist mõjutajat - kodu, kool ja meedia. Usun, et vanematest sõltub kõige rohkem. Nemad saavad külvata lapsesse enesekindlust või hoopis tema eneseusku maha materdada. Nad saavad kujundada teadmise, et kui ma piisavalt palju pingutan, siis on igast olukorrast väljapääs ning et kui ma end piisavalt arendan, siis saan iga ülesandega hakkama.
Ka kool saab ettevõtlikkuse ja hoolivuse kujundamisega palju teadlikumalt tegelda. Õpilastega koos on võimalik välja mõelda tuhandeid tegevusi, nagu "Heategude kalender" või Tallinna tänavaid ja legende tutvustav video. Tähtis on just see, et lapsed löövad ideede väljamõtlemisel ja nende elluviimisel ise aktiivselt kaasa.
Selles vallas saab palju õppida näiteks Iirimaa ja Šotimaa koolidelt, kus niisugused väärtused on ilusti õppeprogrammi lõimunud. Ning mis samuti ülimalt oluline - õpetaja saab õpilasi innustada oma eeskujuga.
Meedia saab üles otsida kõik need sajad või isegi tuhanded Mari-Liisid, Martinid, Jürid, Karlid ja Helenid üle Eesti, et nende positiivset eeskuju esile tõsta ning võimendada. Siis hakkab noortekultuur tasapisi muutuma ja muutuvad ka tavainimese arusaamad sellest, millised on meie noorte väärtused ja hoiakud. See on positiivne stsenaarium, mille elluviimine on võimalik - ja tegelikult ka hädavajalik, et järjest keerulisemaks muutuvate ühiskondlike väljakutsetega toime tulla.
Artur Taevere on Heateo sihtasutuse juht.
