10.06.2011, 08:46
Jahindus otsib ummikust väljapääsu
Kas uue jahiseaduse vastu võitlejad ikka annavad endale aru, et tegelikult võitlevad nad tulihingeliselt nõukogudeaegse jahindussüsteemi säilitamise nimel?
FOTO:
Eesti taasiseseisvumise järel taastati maaomanike jahiõigus ja nad võisid jälle oma maadel jahindust korraldada. Jahipidamist hakkas reguleerima 1994. aastal jõustunud jahikorralduse seadus. See pidi kehtima, kuni omandireform kestab, ning päris uus seadus plaaniti koostada pärast maareformi lõppemist. Aga kui seda uut, 2003. aastast tänaseni kehtivat seadust koostama hakati, löödi maaomanike esindajad n-ö kabinettidest välja ja valmis seadusetekst, mis jahiõiguse üldistest omandiõigustest hoopis lahutas. Selleks ajaks moodustatud erajahipiirkonnad sisuliselt natsionaliseeriti ning vanad piirkonnad kinnistati. Jahiõigus anti määramata ajaks tagasi nõukogude ajal tekkinud jahindusorganisatsioonide õigusjärglastele (MTÜd ja äriühingud). Kadus isegi kohustus sõlmida maakasutuslepinguid. Seaduse koostajate meelsust näitab ilmekalt tõik, kuidas nad ei näinud mingitki probleemi selles, et riik jätkas kommertsjahi korraldamist endistes riigijahimajandites, mis asusid eramaadel.