Eesti toidu hind otsustatakse Aafrikas või Hiinamaal

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon FAO avaldas eelmisel nädalal oma igakuise toiduhinna indeksi, mis näitas, et mais, võrreldes aprilliga, langesid toiduhinnad maailmas 4% ja võrreldes 2011. aasta tippseisuga on hinnad alanenud 14%.

Samas on need ligi kaks korda kõrgemal kui aastatel 2002–2004. Viimase kuu hinnalanguse põhjuseks on suurenenud ebakindlus maailma majanduses (mis alandab toorainenõudlust), paranenud saagiootused ja tugevnenud USA dollar.

Prognoosida trende

FAO hinnaindeks peegeldab eksporditurgude hinna muutumist viie olulise kaubagrupi osas: piim, liha, teravili, õlikultuurid ja suhkur. Suurima languse tegi piima hind, mis alanes kuuga 12% ja on madalaimal tasemel alates 2009. aasta oktoobrist. Ka suhkru ja õlitoodete hind langes maailmaturul märgatavalt (vastavalt 9% ja 6,8%). (Vaata joonis 1.)

Maailmaturul toimuva üle arutleti 28.–30. maini Roomas FAO kaubanduskomitee koosolekul. Seal olid koos esindajad maailma 130 riigist ning joonistusid välja väga erinevad huvigrupid ja vaatenurgad põllumajandussaaduste turgudele.

Neid riike on maailmas palju, kes ei suuda oma rahvast toiduga ise varustada ja on sõltuvuses rahvusvahelisest abist. Põhjuseks on siin ebaõnnestunud valitsemiskorraldus, teadmiste ja ressursside puudus, infrastruktuuri nõrkus, keskkonnaprobleemid.

Neile riikidele on suureks mureks maailmas kiiresti kasvavad toiduhinnad, sest nii suureneb ka riigi abivajadus ning riigi elanikke ähvardavad nälg ja sotsiaal­sed rahutused.

On riike, kus toimub väga efektiivne põllumajandussaaduste tootmine (vahel ka ületootmine).

Samas, panustades enam tootjate, loomade ja keskkonna heaolusse, on nende riikide kulutase kõrgem ning murekohaks see, kuidas olla konkurentsivõimeline maailma suurte madalama kulutasemega toidutootjatega.

Paljude riikide jaoks on väga tähtis tagada võimalikult liberaal­ne ja piiranguteta toimiv turg, et müüa maailmale oma odavamalt toodetud põllumajandussaadusi.

Ühine kõigile neile huvigruppidele on aga vajadus omada head ja kiiret ülevaadet turgudel toimuvast ning suutlikkus prognoosida lähiaastate trende.

Turuinfo süsteemi arendamisse panustavad koos nii OECD, FAO kui ka Euroopa Komisjon.

FAO hinnaindeks peegeldab hindade muutust suurtel eksporditurgudel, kuid kuna ekspordihinnad mõjutavad oluliselt ka riikide siseturu hindasid, siis tasub nendel trendidel silma operatiivselt peal hoida.

Mida perspektiivis oodata

Eesti on tubli põllumajandustootja ning saaduste osas kujuneb hind välisturgude ja kodumaise tootmise koosmõjude tulemusena. Nii maailmaturu hindade tõus kui alanemine on kajastunud ka Eestis kokkuostuhindade muutumises.

Kui meile olulistel eksporditurgudel on nõudlus hea ja hind tõuseb, tõusevad ka Eesti ekspordikogused, surve siseturul väheneb ja jaehinnad tõusevad. Ekspordinõudluse ja majanduskonjunktuuri halvenedes langevad nii kokkuostuhinnad Eestis kui ka impordihinnad.

Paljud toidukaubad (kohv, tee, kakao, riis, soja, mais, banaanid jne) peame aga sisse ostma välismaalt ja nende hind kujuneb peamiselt välisturgudel (muidugi võib siin jaehinna kujunemisel tarbijale saatuslikuks osutuda ka maaletoojate konkurentsi vähesus või nende rumalus).

Vaatame natuke lähemalt kaht väga erinevat turgu – piim ja kakao.

Piimahind oli maailmas oma kõrgtasemel 2007. aasta lõpukuudel, pärast langust saabus uus tipptase 2011. a märtsis. Tänavu mais olid aga maailmas piima ekspordihinnad viimase kolme aasta madalaimal tasemel, eriti tuntavalt langesid või ja juustu hinnad.

Eesti isevarustatuse tase piimaga oli 2011. aastal 168% ja olulise osa piimast eksportisime. Võrreldes Eesti piima kokkuostuhindade dünaamikat maailmaturu hindade muutusega, näeme, et siin on tugev seos. (Vaata joonis 2.)

Nii nagu maailmaturul, on ka Eestis viimastel kuudel piima kokkuostuhind olnud languses ja maailmaturu arengute valguses peab prognoosima suvekuudeks languse jätku.

Hinnalangus eksporditurgudel mõjutab ka Eesti tööstusi ning sunnib ümber vaatama hindasid ja turgusid. Nii oli tänavu aprillis piima kokkuostuhind 5% madalam kui aasta tagasi. Piimatoodete jaehinnad on viimastel kuudel püsinud poes kas stabiilsed või natuke langenud.

Pikemas perspektiivis nõudlus piimatoodete järele maailmas siiski kasvab ja Eesti jaoks on tegu hea ekspordiartikliga.

Kakaooa ostame 100% sisse ja selle hind on väga tähtis kõigile nn šokohoolikutele. Maailma aastane kakaooa toodang on 4,0 miljonit tonni ja see tuleb piiratud hulgal riikidest Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Aasias, kusjuures Aafrika annab 71% kakaooa toodangust.

Kurb uudis šokohoolikutele

Nõudlus kakaooa järele on kõige suurem Euroopa Liidus, kus tarbitakse 37% maailma toodangust. Veel armastatakse šokolaadi Põhja-Ameerikas (24%), Aasias ja Okeaanias (15%). Aafrika ise tarbib vaid 3% kakaoubade toodangust, kuid kakaokasvatusest saadav raha on Aafrika riikidele väga vajalik teiste toiduainete sisseostmiseks ja riikide toidubilansi rahaliseks tasakaalustamiseks.

Kakaoubade kasvatajad on suures osas väiketootjad ning tootmine suudab vaevu rahuldada nõudluse kasvu. Probleemiks on puude vananemine, liialt väikesed investeeringud ja kehv infrastruktuur.

Kui siia lisanduvad veel poliitilised konfliktid mõnes riigis, võib turgudel esineda väga suuri hinnakõikumisi. Viimase kümne aasta kakaoubade kõrgeim hind oli maailmaturul 2010. aasta jaanuaris, sealt alates on see langenud ja viimase aasta langus on olnud üle 30%. (Vaata joonis 3.)

Kurb uudis šokolaadisõpradele on aga see, et järgmisteks aastateks prognoositakse taas hinnatõusu, mille taga on tootmise suutmatus rahuldada kasvavat nõudlust ja El Niño.

Seega jutt maailmaturu hindadest ei ole mõeldud Eesti tarbijate kiusamiseks, vaid Eesti avatud ja väike majandus on maailmaturu hinnaorkaanide tõmbetuultest mõjutatud ning meie ostukorvi maksumus kujundatakse sageli kuskil Uus-Meremaal, Hiinas või Aafrikas.