|
7. oktoobril oli Euroopa Parlamendi (EP) keskkonnakomitees hääletamisel süsinikukaubanduse direktiiv. Üldiselt võib hääletust, mida mõni saadik küll tungivalt edasi lükata palus, lugeda metsandusele soodsaks.
Komitee toetas Euroopa Komisjoni (EK) välja pakutud emissioonide vähendamise eesmärki. Poliitikud pidasid õigeks, et aastal 2020 enam tasuta süsinikukvoote ei jagata, vaid ainult müüakse oksjonitel. Oksjonitulusid, mida EK hinnangul võib tekkida kuni 50 mld € aastas, tahetakse kasutada arenguriikide metsastamisprojektideks ning Euroopas säästva metsanduse toetamiseks ja puidu mobiliseerimiseks.
Lisaks toetati ettepanekut, millega ettevõtetel lubataks oma süsiniku vähendamise kohustust kuni 5% ulatuses katta arenguriikide metsastamisprojektidest tekkivate kvootidega.
Nüüd on pall Euroopa Nõukogu käes ja palju sõltub eesistujamaa oskustest lühikese ajaga kompromissideni jõuda. Selle artikli kirjutamise ajal kogunesid Euroopa keskkonnaministrid just Luxembourg'i, et vastava poliitilise kokkuleppe kallal töötada. Kuuldavasti on liikmesriikidel kokkuleppega aega detsembri alguseni. Kerge muidugi pole, kuna praeguses majanduslanguse olukorras ei taha keegi suure maksja rollis olla.
16. detsembril peaks seda keskkonnapoliitilist otsust toetama ka Euroopa Parlament. Kui kokkulepet ei tule, jääb ilmselt kogu kliimapakett uut parlamendikoosseisu ootama. Kui direktiiv aga heaks kiidetakse, ootab metsasektorit mitu väljakutset, ka poliitiliselt deklareeritud ressursside väljavõitlemine Euroopa metsasektori edendamiseks.
Lisabürokraatia oht
17. oktoobril avalikustas ELi keskkonnakomisjon regulatsiooni eelnõu, millega sätestatakse kohustused Euroopa puiduturu operaatoritele. Silmas on peetud kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes impordivad puidutooteid või turustavad oma metsa puitu Euroopa turul. Regulatsioon näeb ette, et need isikud peavad rakendama kontrollisüsteeme, mis võimaldaks neil kinnitada oma toodete legaalsust.
Legaalsuse määratlus on piiritletud metsa majandamise ja looduskaitse nõuetega. Assotsiatsioonidele antakse võimalus oma liikmetele välja töötada kontrollistandardid ja nende täitmist ka sõltumatult hinnata. Samas on liikmesriikidel eelnõu järgi kohustus luua kontrolliorgan, mis regulatsiooni vastuvõtmisel peaks kahe aasta pärast hakkama metsaomanikke ja puiduettevõtteid eraldi kontrollima.
Metsandusorganisatsioonid on olnud selle eelnõu pärast juba pikalt mures, kaheldakse lisakontrolli vajalikkuses. Kardetakse, et puidukaubanduse bürokratiseerimine tõrjub
eemale tarbijad ja kahandab veelgi väikeomanike huvi oma metsa majandada. Eks põhjalikum arutelu ole Euroopa Nõukogus alles ees.
EUSTAFORi ja Euroopa Erametsaomanike Assotsiatsiooni suvel korraldatud uuring, milles analüüsiti dokumentatsioonile esitatavaid nõudeid puidu raiumisel ja turustamisel, andis vastuolulise pildi. Riigid, kes kõige enam toetavad lisakontrolli kehtestamist, on ise oma metsandust kõige vähem reguleerinud - kohati on metsaomanikel täielik vabadus raiet teha. Kõige "reguleeritumad" riigid on aga kõige rohkem hambus illegaalse raie kritiseerijatel.
Arenguriiki metsa istutama!
Selle eelnõuga koos teavitati ka metsade hävimisest. Aastas hävib neid maailmas ligi 13 mln ha, sellega kaasneb viiendik kasvuhoonegaaside emissioonist. Et seda protsessi pidurdada, on vaja tekitada arenguriikides majanduslik motivatsioon metsi vähem raiuda ja juba raiutud alasid taasmetsastada. Selleks on EK pakkunud välja luua ülemaailmne metsade süsinikumehhanism, mida rahastataks eelkõige süsiniku-kvootide müügist saadud rahaga.
Sellega tahab EK minna ka detsembris Poznani kliimaläbirääkimistele. Euroopa metsasektorile võiks huvi pakkuda võimalus oma kompetentsi arenguriikidega jagada.
