|
Mõne valimispäevale eelnenud kuuga kirjutati 510 elanikuga valda ühe ropsuga sisse tervelt 251 valimisealist inimest. Mõnesse uberikku viis, mõnesse kümme, mõnesse kaksteist hinge. Ühte majja aga tervelt 28.
Alajõel veedetud päevade jooksul veendusin, et tegelikult nood inimesed vallamajas registreeritud aadressidel ei ela. Vähe sellest – nad pole seal kunagi elanud ega hakkagi elama.
Surnud hingede sissekirjutamisega tegelesid innukalt kõik sealsed valimisliidud. Hirm, et konkurendid suudavad valimispäevaks rohkem hingi sisse möllida, sundis astuma lausa hullumeelseid samme.
Uusi inimesi otsiti nii tööbörsi ukse tagant kui Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva kummituslikest agulitest. Paljud leitutest osutusid elu hammasrataste vahele jäänud inimesteks, alkohoolikuteks, narkomaanideks, endisteks vangideks. Veinipudeli ja mõne latika eest olid nad hea meelega nõus oma hääle andma osutatud kandidaadile.
Karistusseadustik ütleb, et kui keegi lubab või annab teile raha, toitu või jooki ja soovib, et te annaksite hääle tema poolt nimetatud või reklaamitud isikule; kui keegi otsustab teie eest, keda valida; või kui tööandja mõjutab teie valikut, siis võib sellise inimese aastaks trellide taha saata.
Kuid kirjeldatud olukord vajab tõestamist. Ma ei usu, et ükski neist surnud hingedest politseinikule sama juttu räägiks, mis mulle. Teisalt tean suurepäraselt, et tegu on JOKK-olukorraga.
Ehkki põhiseadus ütleb, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud vaid selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad (minu rõhutus – P. E.) isikud, sülitab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus sellele laias kaares näkku.
Kui inimene on hiljemalt kuu enne valimispäeva rahvastikuregistris mingile aadressile sisse kirjutatud, on ta seaduse järgi selle valla või linnapüsielanik. Seda sõltumata faktist, kas ta selle aadressiga märgitud kohas ka tegelikult elab. Püsielanikuna on tal õigus valimispäeval selle paiga tuleviku üle otsustada.
Sellepärast peaks vabariigi valimiskomisjon Alajõe lugu tervikuna vaatama. Minu jaoks on tilluke Alajõe vald Peipsi põhjarannikul praeguse Eesti väike mudel.
Härrased valimiskomisjonist, lugege tänast Maalehte ja te näete: surnud hinged tegidki ära!
Kas see ongi Eesti, mida me tahame? Kas me tahamegi sellist riiki, kus silmaklappe kandvad ametnikud ajavad näpuga mööda seaduseraamatut järge ning kus poliitikud ja nende selja taga seisvad ärimehed seadusetähele toetudes rahulikult rahvaga manipuleerivad?
