Õnneks on nüüd Brüsselist paljude küsitavate eeskirjade järel tulemas ka midagi, mis meil kõigil elu kergemaks teeb. Homme alustab Euroopa Liit ettevalmistust üleminekuks internetiajale.

Üleminekuks on sümboolselt valitud 10. aprill – tänavuse aasta 100. päev.

Senine iganenud ajamõõtmine ei vasta SI (rahvusvaheline mõõtühikute süsteem) nõuetele. Arvu 10 astmete asemel on kasutusel arvud 60 ja 24, millega ajamääramine tekitab suuri segadusi nii transpordis, majanduses kui ka teaduses.

Uues meetermõõdustikul põhinevas kellaaja määramise süsteemis on põhiühikuks päev. Päeva rahvusvaheline lühend on d (lad k dies).

Tähtsad uued ajaühikud on päev (d), detsipäev (dd, 1/10 päeva), sentipäev (cd, 1/100 päeva), millipäev (md, 1/1000 päeva), mikropäev (µd, 1/1 000 000 päeva).

Kellaaega märgitakse sentipäevades sellise täpsusega, nagu vastaval juhul on vajalik. Näiteks keskpäeva (seni kl 12) tuleb edaspidi märkida kl 50. Täpsemalt on näiteks senine kl 12.00 edaspidi kl 50,0.

Kellasid ei pea kohe ümber tegema, kuna Euroopa Komisjon (EK) kehtestas transpordivolinik Siim Kallase ettepanekul üleminekuaja aastani 2015. Seni kehtivad mõlemad ajad paralleelselt.

Soovitav on uue süsteemiga harjuma hakata, sest näiteks kergejõustiku MMil Daegus tänavu suvel võetakse aega juba ka uutes ühikutes.

Niipea kui EK võtab vastu otsuse reformida ka kalendrit, tulevad seniste nädalate, kuude, kvartalite jms ebamäärase pikkusega ajaühikute asemel kasutusele dekapäev (dad, 10 päeva), hektopäev (hd, 100 päeva), kilopäev (kd, 1000 päeva) jne.