Kuid vaatamisväärset on siiski üksjagu, ega muidu oleks Linz saanud Euroopa tänavuseks kultuuripealinnaks.

Eelarvamused Linzi provintslikkusest ja hallist eksisteerimisest on isegi austerlaste peas kinnistunud. Hea köögi austajatele meenub ehk Linzi tort kui maailma vanim, ajaloohuvilisele aga seos Adolf Hitleriga, kes plaanis siia rajada kunsti ja kultuuri keskust, representatiivseid hooneid ning maailma suurimat kunstigaleriid.

Keskaegne kaubanduskeskus

Praegu elab Linzis 20 000 elanikku, see on suuruselt kolmas linn Austrias. Esimest korda mainiti Linzi juba aastal 799 keskaegse kaubanduskeskusena. Linna peaväljaku äärsed hooned on kitsaste fassaadidega, ulatudes sügavale kitsaste tänavate vahele, sest siia - parimale aadressile - tahtis oma kontori ehitada iga kaupmees. Barokiaega meenutab katkusammas väljaku keskel, platsilt avaneb ka vaade Doonaule.

Kuigi Linz on tänapäevalgi tööstuslinn, on kunstikeskkond seal esinduslik ning seotud paljude suurte nimedega. Näiteks peale Johannes Brahmsi tähtsuselt teiseks romantilise klassitsismi meistriks peetav helilooja Anton Bruckner, kes oli Linzi toomkirikus orelimängija.

Füüreri linn

Linz ei häbene oma tööstuslikku minevikku, ka mitte natsionaalsotsialismi ajal rajatud Hermann Göringi vabrikut, mis kannab nüüd nime Voest Alpine ning on edukas ja suur tööandja. Samal ajal ehitatud sotsiaalhooned kannavad rahva seas tänini nime Hitlerbauten.

Oma natsionaalsotsialistliku ajaloojupiga on Linz tundlikult ümber käinud. Nn füüreri linna tutvustavat näitust külastas üle 50 000 inimese, kelle tähelepanu juhiti ekskursioonidel ka sellele, et see osa Linzi ajaloost vajab eriti kriitilist suhtumist.

Euroopa kultuuripealinn

Ülevaate rikkalikust kultuuriprogrammist saab linna peaväljaku turismi-infobüroost, millest tänu roosaks värvitud treppidele ja aknaruutudele ei ole võimalik seda märkamata mööda minna.

Martin Heller, kultuuripealinna intendant, on oma meeskonnaga välja valinud mitmeid huvitavaid projekte, et igale külalisele oleks midagi pakkuda. Kontsertide, tantsu- ja teatrietenduste, filmide, näituste, loengute ning kõige muu toimuva kohta saab lähemat infot kultuuripealinna koduleheküljelt www. linz09.at.

Kes tahab linnast ja tihedast kultuuriprogrammist veidi puhata, võib astuda sisse peatänaval asuvasse kohta nimega Ruhepol Zentralkino. See on väike vaikuse oaas, kus hoone keskel on võimalik langeda patjadele ja nautida täielikku vaikust.

Magusaisu korral astuge Herrengassel asuvasse kultuuripealinna ametliku kondiitri Leo Jindraki kohvikusse. Hea tassi Austria kohvi kõrvale tasub proovida lõiku maailma vanimast tordist Linzer Torte või selle väiksemat versiooni - Linzi silma.

Õhtuti kuuleb kirikutes orelimuusikat ning täpselt kell kuus kõlavad linnakiriku tornirõdult tornisignaalid.

Kes aga soovib jätta oma parima idee maailma päästmiseks Linzi, seadku sammud Nibelungi silla bussipeatusesse. Seal kogutakse ideed kokku, iga nädal pääseb üks neist valitute sekka ning aasta lõpuks jääb sõelale 52 suurepärast maailma päästmise plaani.