Arizona ülikooli mikrobioloogiaprofessor Chuck Gerba uurib haiguste levikut keskkonna vahendusel ning mõõdab, millistel majapidamisesemetel, kui palju ja milliseid baktereid leidub. Tema erilise tähelepanu all on soolebakterid E.coli ja Staphylococcus Aureus, vahendab BBC News.

Professor Gerba on kindlaks teinud, et tavaliselt pesitseb tualetipoti prill-laual 2,5 ruutsentimeetrisel alal 50 bakterit. „Mikroorganismide seisukohalt on see üks puhtamaid kohti üldse,“ sõnab teadlane. Murelikud peaksime olema hoopis muude majapidamisesemete pärast.

Köögis kasutataval lõikelaual võib olla näiteks 200 korda rohkem soolebaktereid kui tualetipotil. Need satuvad sinna mitte soolest, vaid toore toiduga või loomade sisikonnast pärit lihaproduktidega. Teadlane läheb isegi nii kaugele, et ütleb: „Juurviljade lõikumine tualetipoti kaanel on ohutum kui lõikelaual.“

Tualetipoti kaant ta siiski lõikelauana kasutada ei soovita, annab hoopis nõu lõikelauda paremini ja hoolsamalt puhastada.

Teine ülimalt räpane asi, mis igas kodus olemas, on nõudepesulapp või -käsn. Neil leidub 2,5 ruutsentimeetrisel alal miljoneid baktereid ehk 20 000 kuni 200 000 korda enam kui tualetipotil. Selle väitega nõustub ka Londoni ülikooli viroloogiaprofessor John Oxford.

Hiljutine üheksas erinevas riigis läbi viidud uuring näitas, et 21% näiliselt puhastest nõudepesulappidest sisaldasid suurt hulka kõrge nakkusohtlikkusega baktereid, s.h E. coli. Ka mõned muud kohad ja esemed, mida tavaliselt peetakse puhtaks, kukkusid E. coli testis läbi.

Saudi Araabias näiteks on kõige räpasemateks paikadeks kodudes külmkapid, millest 95% sisaldab E. coli nimelist bakterit. Lõuna-Aafrikas tunnistati kõige mustemaks majapidamisesemeks vannikork.

„See, millised riigid on nimekirja lõpus, on alati delikaatne küsimus,“ ütleb Oxford. Austraalia ja Kanada, kus üldine hügieenitase kõrge, on loomulikult nimekirja tipus, s.t puhtaimad. Lõpus pesitsevad aga sellised riigid nagu Malaisia ja India.

Kuid millised keskkonnad kodust eemal on bakteriterohkeimad? Kindlasti kontorid. Keskmisel arvutiklaviatuuril elab 400 korda enam baktereid kui tualetipotil. Ja muidugi supermarketid! Ostukärud ei kannata bakteriaalsest seiskohast võttes mingit kriitikat, pooled neist kannavad soolebaktereid.

Mõnede inimeste toidukott sisaldab mitmeid kordi enam soolebaktereid kui nende aluspüksid, sest viimaseid tavaliselt ikka pestakse aegajalt, põhjendab Chuck Gerba. Terviseriskide seisukohalt on aga selline asi äärmiselt ohtlik.

E.coli on omamoodi indikaatorbakter. Ta ise ei pruugi mingit kohutavat haigust põhjustadagi, kuid näitab, et soolesisu, mis võib sisaldada selliseid haigustekitajaid nagu Salmonella ja Shigella, on keskkonnas.

„Oleme hullult õnnelikud, et meil on olemas geenid, mille ainus ülesanne on hoida meie immuunsüsteem tegevuses,“ lõpetab professor Oxford ning ütleb, et pelgalt sellele lootmisest siiski ei piisa – kahjulike bakterite eemalhoidmise nimel tuleb ka tegutseda.