|
Selgus, et ainult kolmandik vastanutest loeb sageli toidupakendi märgistust. Tarbija pöörab suuremat tähelepanu toote säilimisajale, päritolumaale, lisaainetele, koostisosade loetelule ja seda nii pakendatud kui pakendamata kauba puhul.
Ostuvalikud on rohkem mõjutatud maitseeelistustest ja majanduslikust olukorrast kui toodete lisaainete sisaldusest. Peaaegu olematu on aga alla 15-aastaste laste teadlikkus asovärvide kasutamisest maiustustes ja karastusjookides ja hoiatussiltidest vastavatel toodetel „võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele”.
Selgus ka, et enamik vastanutest valmistab kodus ise toitu ning ei viska toitu kunagi ära või teeb seda harva. Suurem osa tarbijatest eelistavad võimalusel eestimaist toitu selle värskuse, kvaliteedi, lisaainete vähesuse ja usaldusväärsuse poolest. Eesti toidumärkide tähendust teavad keskmiselt pooled vastanutest.
Tarbijatele on probleemiks toidupakendi märgistuse liialt väike kirjafont, enam kui pooled tarbijatest sooviksid, et poodides oleksid märgistuse lugemiseks luubid. Samas ei huvita tarbijat ei huvitatoodetele märgitud tervisealased väited, nad peavad neid alusetuks. Kuna tarbijate huvi toidu soola- ja suhkrusisalduse vastu on madal, oleks vaja tarbijate terviseteadlikkust selles valdkonnas suurendada, arvavad uuringu läbiviijad.
Uuring teostati majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi toetusel. Valimi suuruseks oli 617 tarbijat vanuses alla 15 kuni üle 70.aastat, mõlemast soost, erinevate elualade ja haridustasemega. Küsitletutest 65% olid naised ja 35% mehed.
