|
Reisikindlustuse leping hõlmab tavaliselt tervisekindlustust ehk meditsiiniabikindlustust ning selle eesmärk on hüvitada sulle ootamatu haigestumise või õnnetusse sattumise tagajärjel tekkinud kulud. Levinumad lisakindlustused, mida saab juurde osta, on pagasikindlustus ja reisitõrkekindlustus.
Kui reisid Euroopas, siis võid kaaluda, kas meditsiiniabi saamiseks võimaliku haigestumise või õnnetuse puhul osta enne reisile minekut reisikindlustus (meditsiiniabikindlustus) või piisaks ka Euroopa ravikindlustuskaardist. Kaarti saavad Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed Haigekassast tasuta taotleda ning see annab õiguse arstiabile Euroopa Liidu riikides, Norras, Šveitsis, Liechtensteinis ja Islandil.
Euroopa ravikindlustuskaardi olemasolu ei tähenda siiski seda, et kui peaksid vajama arstiabi, on kõik tasuta. Esiteks ravikindlustuskaart erapraksistes ei kehti, nii et tuleb leida riiklik raviasutus. Sealgi tuleb sul maksta patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, haiglas viibides voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Need summad on riigiti erinevad, ulatudes mõnekümnest eurost mitmesaja euroni. Teiseks ei kata kaart transpordikulusid ühest riigist teise – näiteks kui juhtub raske õnnetus ja ravi tuleb jätkata Eestis, kuid su kodumaale toomiseks on võimalik kasutada ainult lennutransporti. Selle kohta, kui suured võivad olla arstiabi puhul omavastutustasud näiteks Soomes, Rootsis või Hispaanias, saad infot Haigekassa kodulehelt. Selle abil saad otsustada, kas sulle on jõukohane maksta omavastutustasud oma taskust või tuleks kaaluda meditsiiniabi kindlustuse ostmist.
Meditsiiniabi kindlustus
Selle eesmärk on ravi- ja transpordikulude hüvitamine, kui sa reisi ajal ootamatult haigestud või satud õnnetusse, mille tagajärjeks on kehavigastus või trauma. Üldjuhul hüvitatakse vältimatu arstiabi, sh omavastutustasud ning hädavajalikud arsti määratud ravimid, samuti uuringud, haiglaravi ning sinu transpordikulud välismaal ja sealt koju. Tasub teada, et meditsiiniabi kindlustuse tingimustes võivad kehtida piirangud eakatele ja rasedatele.
Tutvu kindlasti välistustega, mille puhul kindlustusselts ei pea sulle hüvitist maksma.
Reisitõrkekindlustus
Selle eesmärk on kindlustada reisi ärajäämise, katkemise või hilinemise vastu. Reisi ärajäämise põhjuseks võib olla näiteks kindlustatu või tema lähedase haigestumine. Seejuures on osade seltside tingimustes selgelt lahti kirjutatud, kes on lähedane inimene (nt ema, isa, laps, vend, õde), teistel seda tehtud pole.
Reisitõrkekindlustus ei hakka enamasti kohe kehtima. Kindlustusseltsid sätestavad lepingu jõustumise tähtaja erinevalt, näiteks võib leping jõustuda kas kohe või alles 2–5 päeva pärast selle sõlmimist ja kindlustusmakse tasumist.
Pagasikindlustus
Selle eesmärk on kindlustada su reisile kaasa võetav pagas varguse või röövimise riski vastu, samuti juhuks, kui su pagas transpordiettevõtte süül kas hilineb, kaob või kahjustub.
Üldjuhul kehtib sul pagasikindlustuse puhul omavastutus. Hilisemate ebameeldivuste vältimiseks uuri, kuidas sa pead reisil pagasi eest hoolitsema.
Kui sinuga peaks reisil õnnetus juhtuma või haigestud, võta esimesel võimalusel ühendust oma kindlustusseltsiga. Kui maksad arstiabile kulunud summad esialgu ise kinni, hoia tšekid ja arved alles, sest kohustus oma kulusid tõendada on sinul. Ka siis, kui sul on sõlmitud reisitõrke kindlustus ning su reis jääb ära või lükkub edasi transpordifirma tõttu (näiteks lennuk ei väljunud tehnilise rikke või halva ilma tõttu), siis tuleb sul transpordifirmalt reisitõrke põhjuse kohta tõend võtta.
Loe pikemalt SIIT.
