Riigiviinast kaks korda odavam salaviin hoiab suurt turuosa
Põllumajandusministeeriumis esitletud uuringu „Eesti alkoholiturg 2010. aastal” tulemusest nähtub, et esmakordselt tarbisid eestlased eelmisel aastal kangest alkoholist enam lahjasid alkohoolseid jooke ning jäid üldises alkoholitarbimises isegi pisut soomlastest maha.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles uuringut kommenteerides, et selgelt on näha, et üldine säästlikkus toiduainete ostmisel on levinud ka alkoholitarbimisele.
“Kui ei ole just tegemist sõltuvusega, siis alkoholilt saab ilmselgelt kokku hoida,” märkis ta. Seda on eestlased ka jõudsalt teinud ning kokku oli alkoholi tarbimine eelmisel aastal elaniku kohta 9,7 liitrit 100% alkoholi. 2009. aastal oli näitaja 10,1 ja majandustõusuaegsel 2007. aastal rekordiline 12,6 liitrit.
Eelkõige joodi eelmisel aastal vähem kangeid alkohole ning samas ei suurenenud õlle joomine. Kõige vähem juuakse veine ja vermuteid ning marginaalse osa moodustab kodus valmistatud alkohol.
Viinatootjate kurvastuseks on siiani suur salaviina osakaal, samuti on mureks uute nn maitseta, värvita ja lõhnata 50-60 kraadiste odekolonnide müügile jõudmine.
Salaviina müügile annab hoogu mõistagi odav hind — kui legaalse odavama hinnaklassi Eesti viina liiter maksab poes keskmiselt 9,26 eurot, siis salaviina liiter 6,26 eurot ning puskarit on võimalik osta suisa hinnaga 3, 83 eurot liiter.
Võrreldes varasemate aastatega on salaviina ostmine suurenenud ning eelmisel aastal eelistas salaviina alkoholi tarbijatest 9% — 2009. aastal oli sama protsent 7 ja 2008. aastal 4.
Alkoholitootjate Liidu juht Janek Kalvi ütles, et kodumaiste tootjatena tuleb nentida, et Eestis toodetud alkoholi osakaal tarbimises on vähenenud importalkoholi ja kahjuks ka salaalkoholi arvelt.
“Alkoholitootjad ootavad riigilt jõulisemat ja ühemõttelist sekkumist salakaubandusse, mis lisaks saamata jäävale maksutulule ohustab ka inimeste tervist,” sõnas ta.
