|
Henri Müllersoni arvates on kodukasvuhoone tomatid maitsvamad kui poes müüdavad.
Krimmis puhkusereisil käinud mees ostis toidumoonaks kaasa Intsu talu tomateid. Neid hoidis ta puhkuse ajal koos muu kraamiga toas korvis. Kuna turult sai osta kohalikke vilju, jäi kodust toodud aiavili söömata.
“Kolm nädalat hiljem nägi Intsu talu tomat välja täpselt samasugune nagu ostes,” imestab pika säilivusaja üle mees, kes ei taha oma nime lehes avalikustada. “Krimmi härjasüdame-tomatid tuli küll samal päeval ära süüa!”
Tomatite hea säilimise üle ei imesta aga Intsu talu peremees Voldemar Kamenik sugugi. “Nii ta peabki olema!” Tema sõnul on neil varemgi olnud juhus, kui helistas inimene, kellel oli tomat autoistme alla veerenud, ja kuu aega hiljem, kui ta selle üles leidis, nägi vili kena välja. “Ta küsis, kas me pritsime tomateid millegagi, et nad nii ilusad püsivad, aga ei pritsi me millegagi,” naerab Kamenik.
Põhjus on tema sõnul kasvatamises – Intsu talu kasvuhoonetes on tagatud taimedele sobiv õhuniiskus, temperatuur ja vajalikud toitained. Kui tomati viljad on terved, ilma vigastusteta, siis need säilivadki kaua.
Intsu talus korjatakse tomatid peaaegu täisküpselt, kui nad on täiesti punased. Kõige sobivam säilitamise temperatuur on 15–17 kraadi, siis toimub ka järelvalmimine ja viljad muutuvad magusamaks. “Me oleme hädas hulgiladudega, need panevad tomati 4–5 plusskraadi juurde ja siis tekivad külmakahjustused – poodi minevatel tomatitel on tumedad plekid,” on Kamenik mures.
Kohalikud säilivad paremini
Intsu talu tomateid müüva Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektori Kadri Lainase sõnul sõltub tomati säilivus sordist, päritolumaast ja aastaajast.
“Kaugemalt toodud tomatid riknevad kiiremini ja kohalikud säilivad pisut paremini,” märgib Lainas. Nii nagu ikka, riknevad toiduained kõige kiiremini suve lõpus ja seda hoolimata sellest, kas tegu on poes müüdava või koduaiast nopitud tomatiga.
Rimi kauplustes müüakse praegu kohalikke Sagro tomateid ning Hollandist ja Hispaaniast pärit kaupa. Pikem transport tähendab seda, et tomat ei ole korjamise hetkel päris küps ja tal jääb ka aega järelküpsemiseks. Eesti tomatite puhul nii pikka ettekorjamise vajadust pole, selgitab Rimi kommunikatsiooni-spetsialist Katrin Bats.
“Kuna hind mängib kliendi jaoks jätkuvalt väga suurt rolli, müüakse imporditud tomatit siiski rohkem kui Eestist pärit tomatit,” lisab ta.
Tartus Rebase Rimis Hollandist pärit tomateid ostev Henri Müllerson ütleb, et praegu valib ta tomateid hinna järgi. On ju välismaine kraam pea poole odavam kui kodumaine. “Eelistan kodumaist suvel, kui hinnaklass on sama,” tähendab autoteeninduses töötav mees. “Kodukasvuhoone omad on aga paremad kui poetomatid.”
Tomateid kasvatava Sagro juht Kalle Reiter ütleb selle peale, et tema pole küll aru saanud, et nende kasvuhoonetes ja koduaias kasvatatud viljadel oleks erinev maitse või lõhn. Ta möönab siiski, et teatud maitsevahe võib olla.
Eestis ei kasutata putukamürke
Nimelt kasvavad kodukasvuhoones taimed mulla sees, suurtootmises on nad aga juuripidi kivivillas ja saavad toitained vesilahusena, olles justkui süstla otsas. “Mulla peal kasvatatutel on maitset rohkem,” tõdeb staažikas köögiviljakasvataja.
Kohalikes aiandites kasvatatud tomatid on lõunamaalt imporditud viljadest Reiteri sõnul tervislikumad, kuna külmad talvel puhastavad sel ajal tühjalt seisvad kasvuhooned võimalikest taimekahjuritest. “Meil ei ole mingeid putukaid või satikaid ja seetõttu on meie tomatid ka mürkkemikaalidest puhtad,” lisab Sagro juht. “Hispaanias ei ole see lihtsalt võimalik.”
Suurtootmises teised sordid
Tomatite maitse ja säilivus oleneb eelkõige sordist, tõdeb Eesti Maaülikooli aiandusosakonna lektor Priit Põldma. “Pikemaks transportimiseks ja kauplusekettides müümiseks on aretatud suurtootmises kasutatavad sordid, mis on transpordikindlamad ja pikema säilivusajaga.”
Tavaliselt müüakse tootmiseks sobivate sortide seemneid suurtes profipakkides, kuid vahel saab neid taimi ka turult osta.
Põldma on trehvanud turul nägema ‘Cindeli’ taimi. “Lollikindel ja kõva, meenutab Hispaania tomatit,” iseloomustab ta seda. Koduaeda mõeldud sordid, näiteks Jõgeval aretatud ‘Malle’, on sellest pehmemate viljadega.
Erinevus tuleb ka sellest, kas kasvatada sama sorti kivivillal või kodukasvuhoones. “Suurtootmises koristatakse tomat ära varem, kui see pole veel päris punaseks läinud,” selgitab teadlane. “Siis see ei lähegi nii pehmeks kui kasvuhoonest kohe salati sisse lõikamiseks mõeldud tomat.”
Taime otsas täisküpsuse saavutanud tomat on palju aromaatsem kui poolküpselt nopitu ja hiljem pappkastides järelvalminu.
Põldma sõnul korjatakse Hispaanias tomatid lõheroosana, kuna pikk transpordiaeg on alles ees. Eesti tootjad korjavad viljad tumeroosana: transpordiaeg on lühem ja tomatid saavad sisaldada rohkem aroomiaineid.
Saladus paljastatud – miks poetomatid tihti nii maitsetud on
Uurijad selgitasid välja, miks kaubandusvõrgus levinud tomatisordid on küll isuäratava lõhnaga, kuid maitsetud, kirjutab www.forte.ee, viidates The Daily Telegraphile.
Tomatite maitse allikaks on kombinatsioon mitut liiki suhkrutest, hapetest ja aromaatsetest ühenditest.
Kommertskasvatajad on traditsiooniliselt keskendunud sortidele, milles leidub kangeid aromaatseid lenduvaid ühendeid, mis on kerged aurustuma ja lõhnavaid molekule õhku paiskama.
Seni arvati, et lisaks ostjate ahvatlemisele meeldiva lõhnaga võivad noid aromaatseid ühendeid ohtralt sisaldavad tomatid olla maitselt kõige magusamad.
Nüüd aga annab värske teadusuuring mõista, et suurem osa tomateis kõige sagedamini esinevaid lenduvaid aroomiaineid lisab tomatitest saadavale maitsenaudingule väga vähe, kui üldse midagi.
Seevastu haruldasemad lenduvad aroomid, mida leidub päris paljudes kodukasvatatud tomatisortides, võivad vilja magusust suurel määral mõjutada, selgus ajakirjas Current Biology avaldatud tööst.
See võib selgitada, miks mõned nn pärandsordid, mida on mitme sajandi jooksul kasvatatud ning mille ajalugu on pikem kui poodides müüdavatel, kommertskasvatuse jaoks aretatud nüüdissortidel, maitsevad palju paremini.
ML
