Lihatööstur: tööstused on kaubanduse survel hakanud tooteid solkima
Josing kritiseeris lihatooteid, mille lihasisaldus muutub aina väiksemaks ja soja ning muude lisandite osakaal suureneb. “Ei teagi, kas viinereid saabki varsti enam lihatoodete gruppi liigitada, vaid hoopis teraviljatoodete alla,” tegi ta mõru nalja.
“Kaubanduse survel on hakanud tööstused tooteid solkima,” väitis selle peale Nõo lihatööstuse juht Toomas Kruustük. “Mitte ükski lihatööstus ei taha seda teha.”
Kruustüki sõnul panevad kaubandusketid lihatööstused silmitsi faktiga, et tarbija ootab odavaid tooteid ja nii vähendataksegi toodetes liha ning suurendatakse odavamate koostisainete kogust.
Kruustük meenutas oma esimest kokkupuudest väikese lihasisaldusega viineritega 20 aastat tagasi. Siis sai ta Inglismaal viinereid, mille puhul ei saanudki aru, kas tegu on lihatootega.
“Eesti on nagu prahimaa, kuhu tuuakse igasugu sõnnikut, näiteks mehhaaniliselt kondistutatud lihamassi, rääkimata linnulihamassist,” märkis lihatööstur. “Saksamaal pole hea komme kasutada MDMi (mehhaaniliselt kondistutatud lihamassi), aga meil võis seda leida igalt poolt.”
Ta avaldas lootust, et ehk saab seadusandlust parandada ja panna paika raamid.
“Käisin hiljuti Itaalias, seal tehakse tooteid lihast, nagu sada aastat tagasi,” tõi Kruustük eeskujuks näite.
