|
Niiskuskahjustuste põhjused pole keerulised, kuid nende likvideerimine võib osutuda vägagi kulukaks.
Hoonete niiskuskahjustuste all mõeldakse liigniiskuse tekitatud hallitust ja mädanikku, nii värvi kui krohvi koorumist, roostet, halvenenud soojapidavust, külmakahjustusi jms.
Niiskusega on seotud ka mõned terviseohud, hallitus võib näiteks põhjustada allergiat. Mikroorganismid armastavad niiskust ning kaasaegsetest ehitusmaterjalidest eraldub niiskuse toimel rohkem saasteaineid.
Usalda, aga kontrolli
Sügisel ja talvel ilmutab niiskus ennast tavaliselt silmanähtavamalt kui suvel. Majaomanikul tasub kindlasti paar korda aastas oma elamu sellekohase pilguga üle vaadata.
Kõige lihtsamad niiskuse allikad on katuse ja torustiku lekked. Kõrge viilkatuse all pole neid keeruline otsida ning ka likvideerida. Madala katusekonstruktsiooni puhul, kui inimene selle alla ei mahu, on lugu keerulisem. Pahatihti juhtub, et leket ei avastatagi varem, kui vesi on läbi lae tuppa tunginud. Selle ajaga võib see olla palju kahju tekitanud. Lahendused ja võimalused katuse pidavuse kontrollimiseks tuleb kindlasti leida.
Torustike lekked on samuti kergelt avastatavad seal, kus need ei kulge piiretes, põrandas või lae peal. Peidetud immitsemisi on tülikam üles leida. Üks võimalusi on aeg-ajalt teha torustike surveproov, millega saab lekke kiiresti avastada. Kuigi lekkekoha otsimine ei tarvitse sama nobedalt õnnestuda, tuleb seda ometi teha. Leke konstruktsioonis on tavaliselt ka külmasild. Selle avastamiseks saab kasutada infrapunakaamerat.
On aga üks veelgi ebamugavam lekke võimalus, nimelt põrandaküttetorustikus. Siis tuleb otsinguid alustada kollektorite, paisupaagi, automaatõhutite ja kraanide juurest. Kui need on kuivad, võib kahtlustada mõne mikroprao teket mõnes kontuuris.
Betooni valatud kontuurides ei tarvitse rõhulang näiteks nädala jooksul olla kuigi suur. Tavaliselt ei pööratagi sellele erilist tähelepanu ning surve tõstetakse veevõrgu abil uuesti üles. Siiski on vaja arvestada, et varem või hiljem hakkab leke kahju tekitama.
Lekke avastamiseks põrandaküttekontuurides on omad võtted, mida valdab põrandakütte paigaldaja. Kontuuri lappimine on paraku keeruline ja kallis. Kui põrandakütteks oleks kasutatud elastset toru, oleksid need ohud praktiliselt olematud.
Ära lükka parandustöid edasi
Kurb on näha, kui niiskuskahjustused on tekkinud lihtsalt hooletusest.
Vihmaveerennid ja -torud jäetakse puhastamata, need lekivad, vihmaveetorud on kas üldse poolikud või need ei juhi vett seintest eemale. Ka aknaplekkidel on ülesanne vett seintest eemale suunata, mitte lasta konstruktsiooni tungida. Sageli arvatakse, et kui vesi ladiseb seintele, küll päike ja tuul niiskunud kohad jälle ära kuivatavad. Paraku võtab kuivamine palju rohkem aega kui niiskumine.
Kahtlased kohad on lihtsalt avastatavad. Kui pärast vihma püsib mõni koht seinal kaua märg, ei voola sealt vesi järelikult ära. Suvel pole see ehk suur õnnetus, kuid sügisel, kui läheb külmaks ja niiskus jäätub, ei kuiva enam midagi.
Vahel lükatakse pisiremont edasi lootuses likvideerida vead koos suurema remondiga. Tasub aga meeles pidada, et iga piisk vett, mis konstruktsiooni tungib, teeb seal kahju. Niiskes miljöös ning sobiva temperatuuri korral hakkavad kohe arenema hallitus- ja mädanikseened, mille eoseid on kõikjal. Nii et ajutine lappimine pole häbiasi, vaid tark hoolitsus.
Võitlus niiskusega algab vundamendist ning kestab kogu ehitusprotsessi. Vahel arvatakse, et mida vihm kivile ikka teeb, ja ehitusmaterjali hoitakse virnas lageda taeva all.
Tehke lihtne katse: kaaluge kuiva tellist, uputage see siis paariks päevaks vette ning kaaluge uuesti. Vastus on käes. Kõik ehitusmaterjalid, olgu need näiliselt veekindlad või mitte, tuleb hoida kuivas. Seepärast on õige ehitada kõigepealt ajutised varjualused, kus ehitusmaterjali säilitada.
Puitu tuleb hoidmisel kaitsta märgumise eest. Parim viis on virnastada puitmaterjal varikatuse all aluspuudele, kasutades puidu iga kihi vahel vahelatte, et tagada õhu liikumine.
Praktikas kasutatakse kahjuks sageli kõige halvemat varianti – loobitakse puitmaterjal hunnikusse, lastakse see vihmas läbi liguneda ja siis kaetakse kilega. Nii tekib soodsaim keskkond puiduseente arenguks.
Uue maja ehitamisel on sügisel kaks võimalust: kas jätkata ka talvel või maja kevadeni konserveerida. Igal juhul tuleb vältida niiskuse sattumist piiretesse.
Ehitist peab hakkama kuivatama nii kiiresti kui võimalik ja kindlasti enne sisetööde algust. Kõige lihtsam on hoone temperatuuri tõstmine ning aktiivne ventileerimine. Mida külmem on ilm, seda paremini hoone seest kuivab.
Talvisel ajal tuleks sademete sattumine ehitisse hoida ära ehitist kaitsva telgiga. Telgialuse temperatuuri saab hoida välistemperatuurist kõrgemana, see kiirendab kuivamist.
Kui aga ehitamine jääb sügisel pooleli, tuleb rajatis konserveerida nii, et sademed ei pääseks konstruktsiooni üheski kohas. Sügise ja talve jooksul peab ehitist kontrollima, kas kaitsematerjalid pole saanud vigastada.
