|
Tarbija uudised
|
|
|
|
  |
- Ada Lundver: See oli üks suurimaid prohmakaid Eesti filmiloos (16)
- Lätist tulnud punahirved sihivad Süda-Eestit (9)
- Gustav Vilbaste - looduseusku vinge töömees
- Joarünkalt saab võimu ja väge
- Ilmatargad: Sügis võib suve pikendada (10)
- Kas omanikud viivad suurima piimatootja Väätsa Agro pankrotti? (13)
- Peipsi kalurid käisid kreeklastelt raha tegemist õppimas (6)
- Kelle poliitvankri ette maarahvas seekord rakendatakse? (7)
- Kartulivargad: kas ei tohigi võtta või? (86)
- Kaheksa poja ema õpetab oma lapsi metsatalus (20)
- Milliseid lillesibulaid vesirotid ei taha?
- Taksipoiss otsib head kodu!
- Õunapuu väetamine
- Maasikate väetamine
- Milline väetis on kõige parem?
- Sõstarde istutamine ja väetamine
- Sõnnikut kõrvitsapeenrale?
- Rooside väetamine
- Viinamarjade väetamine
- Kas keemiline väetis parim sügisväetamiseks?
Puuhalud olgu terve kolde pikkused... meenutab järjekortset euronormi
Olen kaminahjuga (Tulikivi) kütnud juba 12 aastat,pole paha.kokku ligi 85 m2,igati mõnus värk.Kütan aga siiski põhiliselt puitbriketiga,eelised on kasutamisel ikkagi väga olulised võrreldes halupuudega
1.oluliselt lihtsam käsitleda,ei nõua saagimist-lõhkumist hoiustamine on lihtne,põlemine pea täielik,ei jää mingeid põlemata tukke vms,tuhka tuleb napp kämblatäis nädalas.
2.süütamiseks piisab natukesest ajalehest,ei pea ootama kuni tuli korralikult põleb,pole vaja mingeid killukesi,peent materjali
3.küttematerjali kulu on aastas 1,5-2tonni,hind kuskil 1800kr tonn
kogu kütteperioodiks vajaliku küte tuuakse koju,30kg kottides,kui on kogunenud korralik hunnik kotte,ostab firma need tagasi,vältimaks reostust
4.kütta tuleb arukalt.mitte mingil juhul kaminat täis toppida,Tulikivi hakkab sooja andma paari tunni möödudes(akumuleeritud soojus)Külma talve kõigile!
lugesin täisartikli läbi, aga härral inseneril on mõned vasturääkivused:
1. Pealtsüütamisel võib (ei pruugi, oleneb kolde ehitusest ja sellest, kuskohast suits koldest väljub)tekkida sama efekt mida ta kirjeldab paari halu kaupa põletamisel. Kodus ahjus kütsime ikka alt süüdates, samuti teen ka nüüd.
2. Ülemine pilu tõmbab otse korstnasse ainult siis kui tõmme on üüratu. muidu langeb jahe toaõhk vastavalt füüsikaseadustele klaasitagant kõigepealt alla, sellel põhineb ka klaasi puhtana hoidmise efekt. Tõesti pole seda võibolla vaja sellel niinimetatud pealtsüütamisel, m is on küll pagana ebamugav, sest füüsika ei lase nii hästi tulel allapoole levida. Mina eelistan vähese vaevaga ühekordset tikutõmbamist. Insener võiks vaadata musta suitsusaba mis tekib kindlasti korstnast kui lisaõhku ei anna.
3. Puude pealepanek on võimalik ja vahel suurte külmade tõttu ka vajalik ja loomulikult pole siis vaja panna puid kahe halu kaupa.
4. mingil juhul ei tohi kaminahju kollet täis laduda pilgeni ja täpselt koldepikkuste puudega. Ikka 5-10 cm lühematega ja nii u 2/3 ulatuses. Hr insener ei ole põlemise füüsikat arvesse võtnud ja nii käitudes on garanteeritud mittetäiellik põlemine ja selle tagajärjel kütte raiskamine ja suitsukäikude ja korstna tahmamine.
Aga muidu kõik õige jutt kaminavalgel juba hommikul kohvi nautides on mõnus päevaalgus garanteeritud
P.S ega mina pole tark ega insener, minu isa oli pottsepp ja nii ta mind õpetas
ahjaa ka mul Tulikivi ja seda lihtsal põhjusel, et isa on kadunuke ja ma ei tundnud ühtegi pottseppa, kes sama head tööd teeks, küll aga sossseppasid kes jama oskavad kokku keerata..
pole meil küll tulikivi ahi aga uksed on küll klaasist. Kütan ka ühe ahjutäie, süütan pealt. Erinevus härra inseneriga on see, et uksi ei sulge enne kui kõik puud põlevad. Siis uksed kinni ja õhku saab tuhaluugi kaudu. Ega põlemine sooja palju ei anna sooja annavad suurel hulgal ja kiirelt tekkivad kuumad söed. Ahju kütan üle päeva. Ukseklaasid puhtad.