|
Tartus asuva Effexi poe müügijuht Lauri Vetto näitab tavalist 40W hõõglampi ja selle asemel müügile jäävat leedlampi.
Rahva armastus vanamoodsate pirnide vastu hõõgub mitmesajavatiselt.
Saaremaal Laimjala külapoes oli eelmise nädala lõpus järel peotäis peene sokliga ja 25W hõõglampe ja üks 40W suure sokliga pirn.
Pärnu-Jaagupi lähedal pisikeses poekeses polnud sedagi. Müüja ütles, et külarahvale säästupirnid ei meeldi, need hakkavad korralikult põlema aeglaselt ja on üldse kallimad.
Ka teistes suuremates ja väiksemates poodides nokkisid kliendid kurvalt pirniriiulites, leides eest enamasti tühjuse ja tõe – neist on ette jõutud. Kaasmaalased on pirnid ära krabanud. Lettidele on jäänud üksikuid suure sokliga halogeenpirne ja väikse sokliga nõrgemaid Osrameid. Läbi!
Tõeline ehmatus alles ees
Järva Tarbijate Ühistu kaubandusjuht Priit Teder ütles, et tõeline ehmatus ja traagika ootab inimesi aga alles ees, kui tuleb sügis oma pikkade ja pimedate õhtutega.
“Kui üleminek oleks toimunud talvisel ajal, mil lambivalgust on rohkem tarvis, oleks avalikkus sellele palju valulisemalt reageerinud,” sõnas Teder.
Kuigi hinnašokk ootab tema kinnitusel veel ees, jõudsid paljud inimesed pirne ette varuda ning nende ostmine on käinud agaralt kogu suve. Kes aga ette ei mõelnud, läheb 1. septembrist kulukale säästuprogrammile – isegi kui pirn end mõne aastaga ära tasub, ei tee see väiksemaks summat, mis tuleb kohe välja käia.
Kui kolm aastat tagasi kadusid müügilt 100vatised ja matid elektripirnid, tunamullu 75- ja mullu 60vatised, siis nüüd on järg 40vatiste ja väiksema võimsusega hõõglampide käes. Alates 1. septembrist lõpetatakse tavaliste hõõglampide valmistamine ja import ELi.
Seega kaovad viimased tavalised elektripirnid peagi müügilt. Nende asemel tuleb hakata kasutama kallimaid, kuid vähem energiat kulutavaid säästulampe.
Kõik sünnib väidetavalt selle nimel, et vähendada CO2 heitmeid ja hoida kokku elektrienergiat. Läheb ju enamik energiast, mida elektripirn kasutab, mitte valguse, vaid sooja tootmiseks.
Lõunapoolsemates maades on seega energiatõhusamad lambid täiesti õigustatud. Meil leiavad elektripirnid kasutust peamiselt pimedal ja külmal ajal, mil nende tekitatud soojus läheb õnneks samuti ruumide kütmiseks.
Hilja on pirnitüli alustada
Aga nüüd on hilja rusikatega vehelda, kuna lahing on läbi ja kogu ELis kehtivad ühesugused reeglid.
Võimalus on veel lasta idapiiri taha reisijatel tuua endale sealt vanu tuttavaid elektripirne, katsetada hõõglampide alternatiive või soetada paras varu veel müügil olevaid hõõglampe. Kui on, kuskohast soetada.
ETK keti sortimendis on praegu esindatud Pila ja Osrami 40W hõõglambipirnid. Turundusdirektor Liina Kivimäe kinnitusel peaks neid jaguma aasta lõpuni.
Mullu müügilt kadunud 60vatiste pirnide asemel on inimesed ostnud kõige rohkem halogeenpirne E27 70W Pila EcoClassic ja E27 53W A55 Pila EcoClassic, mis jäävad hinnaklassi alla 1.50 euro.
“Hoolimata konkurentsivõimelisest hinnast on säästupirnide müük olnud suhteliselt tagasihoidlik,” tõdeb Kivimägi.
Seevastu Rimidest ja Säästumarketitest ostetakse kõige rohkem just säästupirne ja hoogustunud on ka halogeenide müük. Need jäävad hinnaklassi 0.30 eurot.
Rimi Eesti Food kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats märgib, et nemad ei ole varunud 40W hõõglampe, kuna nende asemel eelistatakse juba nagunii muid võimalikke variante.
Selverites on viimastel aastatel säästupirnide müügi osakaal jõudsalt kasvanud, kuigi hõõglambid on samuti jätkuvalt müügil.
“Oluline muutus toimus eelmisel aastal, mil esmakordselt osteti rohkem säästupirne kui hõõglampe,” nendib avalike suhete juht Annika Vilu. “Hõõglampide osturallit pole me täheldanud ja ega selleks põhjust olegi, sest maaletoojal on vähemalt poole aasta varu laos olemas.”
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toob välja, et keskmiselt on kodudes
6–10 valgustit ja kui need vahetada säästlikumate lampide vastu, on kokkuhoid 300–400 vatti, mis teeb ööpäevas lausa 2–3 kWh. Aasta kohta tähendab see kuni 50 eurot väiksemat elektriarvet.
Normid kodumasinatele
Euroopa Komisjon on ka juba kehtestanud rangemad standardid ehk ökodisaini nõuded külmikutele, sügavkülmikutele, teleritele, digiboksidele, nõudepesumasinatele, pesumasinatele, ventilaatoritele, õhukonditsioneeridele ja veepumpadele.
Euroopa Liit on võtnud 2020. aastaks eesmärgi saavutada energia tarbimisel 20protsendiline sääst.
Praegused tulemused lubavad oletada, et eesmärgist õnnestub saavutada vaid pool.
ÜKS KÜSIMUS
Missuguseid lampe tavapäraste hõõglampide asemel eelistada?
ENDEL RISTHEIN
Tallinna tehnikaülikooli energeetikateaduskonna emeriitprofessor
Kui jutt on lampidest, mida saab tavalise hõõglambi asemel samasse lambipesasse keerata, tulevad kõne alla halogeenhõõglambid, kompaktluminofoorlambid ja valgusdiood- ehk leedlambid.
Seejuures tuleks hoiduda Kaug-Ida maadest ja võib-olla ka mujalt tulevatest odavtoodetest, mis enamasti on nurinaid tekitanud, ning kasutada soliidsete Euroopa või USA firmade normaalhinnalisi tooteid.
Sellisel juhul on kompaktluminofoorlampide tasuvusaeg tavahõõglampidega võrreldes 1 kuni 2 aastat, leedlampide tasuvusaeg praeguste hindade juures aga 4 kuni 8 aastat.
Leedlambid lähevad siiski järjest odavamaks ja kuna neil on ka muid eeliseid – pikk eluiga, väiksem elektritarve, kahjulike ainete (nt elavhõbeda) puudumine jt –, ennustatakse, et hiljemalt aastal 2015 on nad lampidest kindlasti enim kasutatavad.
Nii et praegu on koduvalgustuses tegemist mingis mõttes üleminekuajaga.
