Internetis leviv müüt ähvardab piparmündi poeletilt kaotada
Eksitavas teates oli kirjas, justkui võiks ELi traditsioonilisi taimseid ravimeid käsitlev direktiiv viia pankrotti Eesti ürdikasvatustalud ja jätta letid ravimtaimedest tühjaks.
Põhjenduseks oli, et direktiivi täiendused toovad ravimtaimede müügil kaasa keeruka ja nii kalli bürokraatia, et müüjad ei jaksa sellega toime tulla.
Näiteks oli toodud piparmünt, mille Euroopa Komisjon otsustas tänavu kevadel kanda traditsiooniliste taimsete ravimite loetellu.
Ei ehmatanud
Ravimtaimede müüjate seas nn piparmünditeade paanikat ei tekitanud. Hoopis suurem ärevus oli mitu aastat tagasi, kui selgus, et osade ravimtaimede siltidele ei tohi enam kirjutada, mis haiguste vastu neid kasutada. Nüüdseks ollakse selle isevärki korraldusega juba kohanenud.
“Me müüme juba pikka aega enamikku ravimtaimedest mitte ravimina, vaid toiduna,” ütles Raplamaa Uuskaubi talu peremees Hillar Aiaots. Ta selgitas, et toiduna müüdavate teede ja teesegude puhul ei tohi pakendile märkida taime mõju tervisele.
Ravimina müüdavate teede ja teesegude puhul on pakendil kirjas, mis tervisehäda vastu need head on.
Hillar Aiaots tõi näiteks, et kalmusejuurt või sookailu võib müüa ravimina, aga kummeli- ja pärnaõied on toit. See, mis on mis, on määratud sotsiaalministri kehtestatud nimekirjadega, mis kehtivad juba 2005. aastast.
Sama rääkis Kubja ürditalu pidaja Rein Sander, kes tõi jutusse, et ravimina müüa lubatud taimed kuuluvad A- ja toiduna müüdavad taimed V-rühma. “Sotsiaalministri toonaste määrustega viidi paljud taimed A-rühmast üle V-rühma,” märkis Sander.
Tavamüük võib jätkuda
Ürdikasvatajatele kehtib tõepoolest reegel, et kui nad tahavad toidutaimede nimekirjas olevat taime müüa ravimina ehk koos mõjukirjeldustega, tuleb selleks taotleda tunnustus, mille eest tuleb maksta. Ent enamasti valitakse variant, et pakendisildile mõju ei märgita.
Piparmünt on üks neid taimi, mis kuulub toiduna müüdavate taimede nimekirja. “Kui vaadata Euroopa Komisjoni tänavuse otsuse ingliskeelset teksti, näeb sealt, et ravimite nimekirja kanti piparmünt just piparmündiõlist lähtuvalt,” ütles Sander. Sellest järeldub, et näiteks teeks kasutatavad piparmündilehed on endiselt toidu kirjas ja nende müük jätkub endist viisi.
“Piparmündi müümine ilma näidustuste ja meditsiiniliste väideteta on lubatud nüüd ja ka edaspidi,” kinnitas ka ravimiameti ravimite osakonna juhataja asetäitja Margit Plakso.
Taimemüüjale, kes tahab piparmünti müüa ravimina, on aga Euroopa Komisjoni otsus hoopis kasulik, kuna taimsete ravimite nimekirja kantud taimede puhul ei ole eraldi tunnustuse taotlemine vajalik.
“Otsuse mõte ongi, et kui piparmünditooteid tahetakse ravimina toota ja müüa, siis on nüüd võimalik viidata otsuses toodud näidustustele ja annustele ning müügiloa taotlejal pole vaja esitada kliiniliste uuringute ja ohutusandmete lisateavet,” selgitas Margit
Plakso.
Piparmündi kandmine ravimite nimekirja pole erakordne, kuna täpselt samamoodi on varem sinna kantud teisigi taimi, näiteks saialill või apteegitill.
Margit Plakso sõnul täiendatakse traditsiooniliste taimsete ravimite nimekirja Euroopa Ravimiameti juures tegutseva taimsete ravimite komitee soovitusel.
Traditsioonilisi taimseid ravimeid käsitlev direktiiv ise võeti Euroopa Liidus vastu 2004. aastal. Direktiivile lisati taimsete ravimite nimekiri 2008. aastal.
Järgmise aasta kevadeks peavad ELi liikmesriigid olema valmis selleks, et kõik turul olevad traditsioonilised taimsed ravimid vastavad direktiivi nõuetele.
Eestis on ravimtaimed populaarsed ja ettekirjutused nende suhtes tunduvad võõrad, kuid paljudes ELi riikides on hoopis taimetee võõras.
Kui näiteks Hollandis elav eestlanna pakkus sealsetele sõpradele esimest korda melissiteed, ei tahtnud hollandlased seda suu sissegi võtta.
