"Ehitame tekimaja," vastab Johanna.

"Ehitame jah."

Kui Jussil koos Johannaga tekimaja ehitatud, selgub, et selles on pime. Et valgust saada, tuuakse küünal ja süüdatakse see. Aga siis tuleb mõte minna multikaid vaatama. Ent küünal jääb põlema ja tulekahjust pole pääsu. Õnneks on toal suitsuandur, mis piiksuma hakkab ja punasest kukest saadakse tulekustutiga enne jagu, kui see tiibu lehvitama jõudis. Juss ja Johanna said aga karmi õppetunni.

"Meie kõige õpetlikum Jussi multikas ongi siiani pääste­ameti tellitud "Juss, ära mängi tikkudega!"," räägib üks multika autoreid, Interneti-lehe­külje lastekas.ee peatoimetaja Janika Leoste.

 Vägivald välistatud

Juba kolm ja pool aastat on lapsi igal kolmapäeval rõõmustanud uus Jänku-Jussi multikas Eesti kõige populaarsemas lasteportaalis lastekas.ee. Lisaks Jussi multikatele leiavad lapsed veel terve rea teiste tegelastega multikaid. Aga ka unejutte, mänge, e-kaarte, laule. Kõike, mis võib huvitada lapsi vanu­ses kuni 12 aastat. Just sellisele sihtrühmale on portaali tegijad Janika ja Jaanus Leoste oma lood mõelnud.

"Üle 12aastased on tänapäe­vases mõistes juba täiskasvanud ja neil on omad huvid, meid vaadates peavad nad siis juba fännid olema," arutleb Janika.

Koos lastega naudivad por­taali ka paljud nende emad-isad või vanavanemad. Lastevanematele meeldib, et sel­les portaalis pole vägivalda, rõhutakse headusele. Meeldib seegi, et multikad on õpetliku sisuga. Samas elulised.

Tavaliselt, kuigi vahel ka vastupidi, kirjutab algse stsenaa­riumi Janika, mida Jaanus detailiseerib. Seejärel läheb tekst animaatori kätte, kes joonistab tegelased arvutipliiatsiga koos taustapiltidega valmis ja paneb tegelased liikuma. Häälte sis­se­lugemine käib arvuti abil. Lisaks oma poistele on paljud teisedki lapsed üle Eesti saanud nii mõne tegelase häält sisse lugeda.

Leostete sõnul tekkis mõte multikaid tegema hakata sellest, et telerist lastele ju midagi mõistlikku ei tule. Isegi puhkepäeva hommikutel näidatakse vägi­valdseid multikaid. Aga nemad soovisid, et lastel oleks multikaid vaadates lõbus.

"Kuna lapsehoidjad käisid nendega niikuinii Internetis asju vaatamas, siis mõtlesime, et seal võiks olla midagi sellist, mida ka me ise heaks kiidaksime, ja nii see algas - proovi­misest, õppimisest, sest varem me ei olnud multikaid teinud," selgitab Janika.

Algul tehti kõik ise, animaatoreid ja teisi asjatundjaid hakati kaasama alles siis, kui tegevus juba laiaks kasvas ja kahekesi enam ei jõutud. Nüüdseks on palgalisi lasteka juures tööl viis, üldse aga on tegijate ring paarikümne ringis, sõltuvalt sarjade arvust.

"Kui me portaali lõime ja oma multikaid, ristsõnu, puslesid ja muudki üles panime, siis eks me lootnud, et seal ka käima hakatakse. Õnneks nii läkski," räägib Jaanus.

Igal aastal korraldavad nad stsenaariumide võistlust, kus lisaks oma ideedele saadakse veel paar-kolmsada stsenaa­riumi. See aitab aru saada, mis lapsi sel hetkel huvitab, mida pakkuda.

"Me oleme nagu tele­kanal, toodame sisu ja paneme üles. Aga võiks öelda ka, et nagu interaktiivne lasteraamat või siis laste päevaleht, sest iga päev lisandub midagi uut," märgib Janika.

 Õpipoisist meistriks

Telekanalist eristab lastekat see, et pole vägivalda. Kuigi lastel on võimalus kommenteerida filme ja muudki, toimib siingi seepärast eeltsensuur. Ükski kommentaar ei ilmu enne läbivaatamist, selleks on palgal kaks toimetajat, kes muu töö kõrvalt seda jälgivad.

"Meil on väga ranged kritee­riu­mid. Tuleb arvesse võtta, et väike laps võib solvuda ükskõik mille peale. Kui see kommentaar ikka ei vasta sellele vaimule, siis ta läheb prügikasti. See on meie õigus, see on meie keskkond," kaitseb Jaanus eeltsensuuri.

Paljud portaalid, kas või Delfi, põhjendavad vaba kommentee­rimise võimalust reklaamiga, tsenseerides kaotaksid nad külas­tatavust, seega reklaamiraha. Jaanuse sõnul on aga lastekale külastajate arvust tähtsam vaatajate, seega laste kaitse.

"Jah, meilegi on oluline vaatajate hulk, aga me saavutame selle oma sisuga, mitte kommentaaridega. Ka ei saa unustada, et vähemalt pooled meie tarbijatest ei oska lugeda," räägib Jaanus.

Kunagi oli lastekas ka piltide ja joonistuste hindamine, sellestki nad loobusid. Et pole õige, kui lapsed hindaksid üks­teist. Kellegi tuju ei tee Janika sõnul paremaks, kui loed, et oled kole. "Eks me ka õpime, õige-vale piir tuleb leida ja sellest kinni pidada."

 Suurtelegi vaja oma lastekat

Mida arvata reklaamist? Pole lastekaski sellest enam vaba. Jaanus tunnistab, et ilma rek­laamita seda lastelehte üle­val ei pea. "Lastele see asi ei meeldiks, kui paneme ta kinni, nad oleksid õnnetud. Ega keegi meid ei finantseeri, elame reklaamist."

Esimesel aastal nägigi äriplaan ette, et reklaami ei ole. See oli suurte investeeringute ja sissetöötamise aasta. Teisest aastast hakkasid nad reklaami müüma ja kolmandal hakkas seda juba tulema. On ju palju mänge või tooteid, mis on suunatud lastele.

"Olime otsustanud, et kui kahe aastaga ei suuda hakata reklaami müüma, paneme kinni. Ja kui juba tunduski, et peame kinni panema, rahad hakkasid otsa lõppema, tulid esimesed reklaamiostjad ja me ei pidanudki hakkama uut tööd otsima," rõõmustab Janika.

Janika ja Jaanus Leoste leiavad, et ka täiskasvanutele oleks vaja mingit lastekaga sarnast heatahtlikku meelelahutussaiti, mis täiesti erineks praegustest. Aga sellest ei tihka nad veel lähemalt rääki­da. Ent kindlasti ei tuleks ka sinna kahjulikke asju, näiteks alkoholireklaami. "Võib-olla teeme sellegi ühel päeval ära, mine tea."


Karl, Johan ja Leo on abiks

Janika ja Jaanus Leoste moodustasid perefirma Lasteveeb OÜ kolme ja poole aasta eest. Enne seda tegelesid raamatupidamis- ja muude arvutiprogrammide müümisega. Edukalt. Janika on õppinud majandust, Jaanus õigusteadust.

"Ühel hetkel avastasime, et töö ja hõivatuse tõttu me oma lapsi praktiliselt ei näegi, see pani mõtlema ja muutust elus nõudma," selgitab Janika.

"Tööd tuleb rabada küll, kuid küsimus on selles, kuidas seda korraldada, kas nii, et sa oma lapsi ei näe, või nii, et nad on kaasatud sellesse," lisab pereisa Jaanus.

Nii osalevad multikates kõik kolm poissi, põhitegelaste hääli loevad sisse Karl (8) Mõmmina, Johan (7) Jussina ja nüüdseks juba 4aastaseks saanud Leo Jassina. Mitmeski multikas on ära kulunud poiste ideed või siis nendega juhtunu.

Näiteks see, kui pere Tallinnast ära kolis. Selleks ajaks oli tehtud paar esimest multikat. Tartu oli vahepeatus, et otsida sobiv maakoht elamiseks, kuni leiti sobiv talu Kündja külla Võrumaal. Oma kümmekond multikat sündis sellest, kuidas maale koliti ja mis äpardused alguses juhtusid.

"Kas või rändkaupluski oli jube põnev," naerab Janika.

Läinud aastal aga tuli ellu taas muutus. Vanim poiss jõudis kooliikka ning taas on pere suurema osa ajast Tallinnas. Kündja talusse, kus elati kaks aastat, tullakse nüüd igal nädalavahetusel ja koolivaheaegadel.