|
Nii on käivitunud perearstide töö lihtsustamiseks elektrooniline terviseandmete edastamise süsteem puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse määramiseks.
Seda lubavad 1. juunil jõustunud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused.
Nüüdsest hakkabki sotsiaalkindlustusamet puuet ja töövõimetust tuvastama tervise infosüsteemist saadavate andmete põhjal.
Kontrolli, kas andmed on piisavad
Jõustunud muudatus annab perearstidele selge signaali, et kui inimeste terviseandmed on korrektselt kantud elektroonilisse tervise infosüsteemi, pole isiku kohta puude või püsiva töövõimetuse vormistamiseks terviseseisundi kirjeldust enam vaja koostada.
Tasub teada, et puude raskusaste või püsiv töövõimetus tuvastatakse tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal ainult sel juhul, kui andmed seda võimaldavad.
Kui andmed ei ole piisavad, palutakse pere- või eriarstil lisada puuduolev info.
Muudatused peaksid lihtsustama nii perearstide tööd kui ka märkimisväärselt parandama andmeid tervise infosüsteemis, mida patsiendid siis soovi korral ka ise näha saavad.
Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstidele ja ekspertiisiga tegelevatele ametnikele luuakse tervise infosüsteemi juurdepääs puude raskusastet ja/või püsiva töövõimetuse tuvastamist soovivate isikute terviseandmetele.
Täiendatud on ka ekspertiisitaotluste vormi isiku nõusoleku tekstiga.
Uus taotluse vorm sisaldab inimese nõusolekut tema terviseandmete vaatamiseks tervise infosüsteemist.
Inimesed, kes on kasutanud puude raskusastme või püsiva töövõimetuse määramiseks vana taotluse vormi, peaksid nõusoleku andmiseks ära täitma ka lisalehe, mis on kättesaadav pensioniametites ja sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel.
Eraldi nõusoleku lisamine taotlusele on vajalik seetõttu, et alates 1. juunist 2012 hakati ekspertiise tegema tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal, sotsiaalkindlustusamet aga saab tervise infosüsteemist patsiendi tervise andmeid pärida üksnes patsiendi nõusolekul.
Puude ja töövõimetuse määramine lihtsamaks
Ilma isiku nõusolekuta ei ole sotsiaalkindlustusametil võimalik tervise infosüsteemist andmeid pärida ja ekspertiisi teostada ning sotsiaalkindlustusamet peab hakkama taotlejatelt nõusolekut küsima tagantjärele, mis toob kaasa ekspertiisimenetluse pikenemise.
Muudatused vähendavad pere- ja eriarstide töökoormust, sest tervise infosüsteemis peaks piisav info isiku kohta juba olema.
Nii saab arst hoida kokku aega, mis muidu kuluks puude raskusastme, lisakulude ning püsiva töövõimetuse tuvastamise ekspertiisi aluseks olevate terviseseisundi kirjelduse vormide täitmiseks ja esitamiseks. Terviseandmete elektrooniline menetlus ei muuda inimese jaoks puude raskusastme ega püsiva töövõimetuse taotlemise ja tuvastamise protsessi.
Muudatuste tulemusena luuakse tervise infosüsteemis elektrooniline terviseseisundi kirjeldus.
Eeldus on see, et raviarsti poolt tervise infosüsteemi saadetud terviseandmeid on kirjeldatud piisava põhjalikkusega – nende andmete alusel teeb sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse.
Sotsiaalkindlustusametile jääb õigus isiku tervise kohta käivaid andmeid raviarstilt vajadusel juurde küsida juhul, kui tervise infosüsteemis olevad andmed on ekspertiisiks ebapiisavad.
Paralleelselt säilitatakse võimalus edastada isiku tervislikku seisundit kirjeldavad andmed terviseseisundi kirjelduse vormil.
Lisateavet muudatuste kohta saab sotsiaalkindlustusameti tasuta infotelefonilt 16106 või 612 1360.
Allikas: sotsiaalministeerium
TASUB TEADA
Kellele makstakse töövõimetuspensioni
- Töövõimetuspensionile on õigus püsivalt töövõimetuks tunnistatud vähemalt 16aastasel isikul, kelle töövõime kaotus on 40 kuni 100 protsenti ja kes märgitud ulatuses püsiva töövõimetuse tuvastamise algtähtajaks on Eestis omandanud teatud pensionistaaži.
Näiteks 16–24aastastel staažinõuet ei ole, samas 57–59aastastel on nõutav pensionistaaž töövõimetuspensioni taotlemiseks juba 13 aastat.
- Töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse puhul määratakse töövõimetuspension staažinõuet esitamata.
Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule määratakse töövõimetuspension kogu töövõimetuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni.
- Kui arvutatud töövõimetuspension jääb väiksemaks kui rahvapensioni määr (134.10 eurot), makstakse töövõimetuspensioni rahvapensioni määras.
- Töövõimetuspensioni taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse ja esitada:
- vormikohane avaldus;
- pass (välismaalasel koos kehtiva elamisloaga) või isikutunnistus (ID-kaart);
- töövõimetust tõendav dokument;
- töövõimetu isiku pensioniõiguslikku ja pensionikindlustusstaaži tõendavad dokumendid (tööraamat; jooksva kalendriaasta sotsiaalmaksu tõend; eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu tõend (vorm TSM), kui pension määratakse kalendriaasta esimeses kvartalis ning riiklikku pensionikindlustuse registrisse pole laekunud sotsiaalmaksuandmeid maksukohustuslaste registrist; kutsekooli, keskeriõppeasutuse või kõrgkooli diplom; sõjaväepilet ja muud dokumendid);
- 1 foto (3 x 4 cm);
- pangakonto number, kui taotleja soovib pensioni kanda oma pangakontole.
- Taotluse vormi saab pensioniametist (klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigist “Klienditeenindused”) või koduleheküljelt rubriigist “Blanketid”.
Allikas: sotsiaalkindlustusamet
