|
VASTAB
IVO MAHHOV
vandeadvokaat
Kui testamenti ega pärimislepingut tehtud ei ole, toimub kogu vara pärimine üldõigusjärgluse korras. See tähendab, et pärijatele lähevad üle pärandaja kõik õigused ja kohustused, millised need ka ei oleks (pärimisseaduse § 130). Pärijad ei saa ühepoolselt otsustada, et ühe asja võtavad, aga teise jätavad. Kui otsustavad pärida, siis koos muude kohustuste ja õigustega lähevad neile üle ka õigused sõlmitud lepingutele. Ka lepingule kalmistuga hauaplatsi kasutamise osas ning kohustus maksta kalmistumaksud. Kui aga loobuvad, kaotavad õiguse kõigele ega pea maksma ka makse.
Siiski, pärijad võivad veel enne seda, kui pärandist loobuvad või vastu võtavad, omavahel sõlmida mitmesuguseid võlaõiguslikke tingimuslikke tehinguid. Võib kokku leppida, millised kohustused tekiksid pärijatel juhul, kui keegi sugulastest pärandist loobub. Seda siis ka hauaplatsi kasutamise osas. Ning kui pärijad ei ole nõus vennale-õele hauaplatsi kasutamist võimaldama, võib see vend või õde pärandist loobumise asemel pärandi vastu võtta. Siis saaks ta nõuda platsi kasutamise õigust juba pärandi jagamise juures. Kui selliseid kokkuleppeid aga varem sõlmitud ei olnud, siis nüüd tagantjärele, juba pärast loobumist, te seda enam nõuda ei saa. Peate lootma sugulaste vastutulekule või leidma kalmistul uue koha.
