Eesti elanikud peavad seda täitma siis, kui lahkuvad pikemaks ajaks ja muutuvad mõne teise riigi residendiks. Reeglina on residendiks inimene, kes elab 12 järjestikuse kuu jooksul riigis vähemalt 183 päeva. Maksulepingute järgi teeb aga residendiks ennekõike kodu asukoht.

Olukord residentsuse määramisega võib olla keeruline siis, kui välismaale mindi sügisel, sest maksustamisperiood on ju kalendriaasta ja see lõpeb enne, kui 183 päeva täis on saanud. Maksuametile esitataval tõendil residentsuse muutumise kohta antakse teada kõik asjaolud, mis võivad residentsuse määramisel olulised olla ka juhul, kui näiteks 183 päeva välismaal veel täis ei ole, aga kavatsetakse sinna kindlasti pikemaks jääda.

Mida peab teadma välisriigis palka teenides

Kui Eesti elanikul, kes on olnud mõne välisriigi resident, oli ka Eestis teenitud tulu, maksustatakse seda siin meie mitteresidendi reeglite järgi.

Kui mitteresident saab Eestist tulu, millelt väljamaksmisel tulumaks kinni peetakse (näiteks töötasu maksmisel), ei pea ta iseenesest siin tuludeklaratsiooni esitama. Sel juhul aga ei saa ta Eestis teenitud tulust teha meie tulumaksuseaduse peatükis 4 ette nähtud mahaarvamisi (maksuvabad tulud, eluasemelaen, kogumispensionide maksed jms).

Kui oldi kogu aasta välisriigi resident ja Eestist mingit maksustatavat tulu ei saadud, ei pea siia ka deklaratsiooni esitama.

Eesti residendid peavad välismaalt saadud tulu siin deklareerima.

Kui resident on töötanud välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kuu jooksul ning teeninud seal maksustatavat töist tulu, ei maksustata seda siin tulumaksuga, kui see on meie riigile dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa ka juhul, kui see on null (tulumaksuseaduse § 13 lg 4).

Kui välismaal oldi tööl vähem päevi, ei ole seal teenitud tulu siin tulumaksuvaba, vaid maksustamisel rakendatakse tulumaksuseaduse § 45.

Tulumaksuseadus ei seleta siinjuures lähemalt, millistel tingimustel inimene 183päevasest välisriigis viibimisest selle residendiks (s.t Eesti jaoks mitteresidendiks) ei muutu. Maksuameti foorumis küsimustele antud vastustes räägivad maksuametnikud kord residentsusest, kord välismaal elatud päevadest. Residentsuse peaks siis otsustama kodu asukoht, s.t see, kus tema pere elab ja kuhu ta välismaalt tagasi tuleb.

Eestis teenitud ettevõtlustulu juures ei ole tulude ja kuludega iseenesest põhimõttelist vahet, olid sa siin resident või mitteresident.

Mitteresidendile on jäetud tuludeklaratsiooni esitamiseks aega kuus kuud pärast aasta lõppu.

Eestis ettevõtluse lõpetamise korral peab mitteresident esitama tuludeklaratsiooni kuue kuu jooksul pärast lõpetamist.

2011. aasta tulude deklareerimisel, mida hakatakse tegema 2012. aasta alguses, saab teatud tingimustel valida tulumaksu arvestamise meetodit, kui tulu teeniti nii Eestis kui välismaal.

Eesti residentidel on see võimalus siis, kui nende välismaalt saadud tulu moodustas vähemalt 75% nende kogutulust.

Eestis tulu saanud mitteresidentidel, kes olid mõne Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi (EL pluss Island, Liechten-stein ja Norra) residendid, on valikuvõimalus juhul, kui nende kogutulust oli vähemalt 75% Eestist saadud.

Tulumaksu arvutamine ja mahaarvamised tulust

2010. aasta välismaalt saadud tulude deklareerimisel ja maksustamisel on Eesti residentidele välismaal teenitud ja Eestis maksustatavate tulude jaoks ainult tulumaksuseaduse § 45. 2011. aasta välismaalt saadud tulude kohta saab see olema üks kahest valikuvõimalusest.

§ 45 kohaselt arvutatakse Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta tulumaks meie tulumaksuseaduse järgi eraldi. Kui välisriigis saadud tulult sedamoodi arvutatud tulumaks on suurem seal tasutud maksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe.

Eespool kirjeldatud vähemalt 183päevase töötamise eest saadud tasu on seejuures ikkagi maksuvaba. Kui aga nii arvutatud tulumaks on välisriigis tasutud tulumaksust väiksem, siis vahet Eestis ei hüvitata.

Eesti tulumaksuseaduse 4. peatükis ette nähtud maha-arvamiste kohta kehtib seaduse
§ 282 toodud ülempiir: mitte rohkem kui 3196 eurot maksumaksja kohta ning seejuures mitte rohkem kui 50% Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Seda piiri arvestatakse proportsionaalselt maksustamisaasta jooksul Eesti residendiks oldud kuudele.

Välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu on lubatud Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult juhul, kui maksumaksja esitab meie maksuametile välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise kohta.

Inimesed, kes olid 2010. aastal mõne muu ELi riigi residendid, saavad meil teenitud tulust 4. peatüki mahaarvamisi teha siis, kui Eestis teenitud tulu oli vähemalt 75% nende kogu maksustatavast tulust ja nad esitavad meie maksuametile tavalise residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni.

Kui mitteresident sai Eestis töötasu ja sellelt peeti väljamaksmisel tulumaks kinni, ta meie maksuametile tuludeklaratsiooni iseenesest esitama ei pea, aga siis ei saa ka neid mahaarvamisi teha.

2011. a tulude deklareerimisel saab Eesti resident maksustamisel valida § 45 ja uue meetodi vahel ainult siis, kui sai vähemalt 75% kogu oma aasta maksustatavast tulust välisriigis ning vähemasti osa välismaal saadud tulust on Eestis tulumaksust vabastatud (see 183 päeva lugu,
§ 13 lg 4).

Kui välismaalt saadud tulu on vähemalt 75%, arvutatakse kogu Eestis maksustatavalt tulult tulumaks vaikimisi lihtsalt meie maksumääraga korrutades ning tehakse 4. peatüki mahaarvamisi vastavalt Eestis maksustatava tulu osakaalule inimese kogutulus. Aga võib ka valida § 45 rakendamise, mispuhul arvestatakse mahaarvamisi proportsionaalselt Eesti residendiks oldud kuudele.

Tõendamaks, kui suur oli välismaalt saadud tulu osakaal, tuleb meie maksuametile esitada välisriigi maksuhalduri tõend.

Euroopa majanduspiirkonna riigi residentide 2011. aastal Eestis saadud tuludest saab 4. peatüki mahaarvamisi teha ainult proportsionaalselt Eestis teenitud tulu osakaalule
kogutulus.