Kes saab pangahoiuse pärast omaniku surma?

Vastab Priidu Pärna
Tallinna notar

Seaduse kohaselt lõpeb volitus selle teinud isiku surmaga ja sellist volikirja ei tohi esindaja enam kasutada. Pärast isiku surma kuuluvad hoiused automaatselt pärijatele ja pangal ei ole õigust raha välja maksta ega anda konto kohta infot, ilma et krediidiasutusele esitatakse notari välja antud pärimistunnistus. Volikirjas võib aga selgelt välja tuua, et volikiri kehtib ka pärast esindatava surma ning sel juhul on see ka pangas kasutatav. Kui surmajärgselt kehtivat volikirja ei ole ja isikul on mitu pärijat, saavad surnud isiku konto sulgemise ja raha väljavõtmise korralduse pangas teha pärijad üksnes ühiselt.

Peab arvestama ka sellega, et pärast isiku surma ei saa ilma pärimistunnistuseta tühistada lahkunu pangas tehtud otsekorralduslepinguid. Samuti on keelatud pärast isiku surma tema raha välja võtmine pangakaardiga pangaautomaadist, kuna ka see raha kuulub pärijatele ühiselt. Kui seda on tehtud, on pärijatel õigus nõuda neile raha välja andmist ja selline raha automaadist välja võtmine on ju hiljem tuvastatav konto väljavõtte kaudu.

Siiski on pangad kehtestanud sisereeglid, et nad annavad surmatunnistuse alusel n-ö matusekuludeks välja siiski teatud summa. Kui aga selgub, et see isik ei olegi pärija, saavad tegelikud pärijad nõuda raha saanult selle välja andmist ja tekkida võib ka panga vastutus “valele inimesele” raha välja maksmise eest.

Kes on surnud isiku raha kasutanud matusekuludeks ja peab selle pärast välja andma pärijatele, saab omakorda pärijatelt nõuda matusekulude kompenseerimist ja tasaarvestamist.

Mis puudutab volikirja vormistamist, siis volikirja annab välja volitaja ja volikirja peab koostama notari juures üksnes siis, kui seda näeb ette seadus (näiteks kinnisvaratehinguteks). Kui seadus volikirja vormi ei kehtesta, võib volikiri olla lihtkirjalik ning üksnes volitaja poolt allkirjastatud. Siiski võib sellise volikirja kasutamine praktikas tekitada raskusi seetõttu, et asutus, kellele niisugune volikiri esitada, võib suhtuda kinnitamata volikirjadesse umbusuga.

Seega võib notar kinnitada volikirju ka juhul, kui seadus otseselt kohustuslikku vorminõuet ette ei näe. Lisaks on valla- ja linnasekretäril õigus ametlikult kinnitada volikirja pensioni või toetuste kättesaamiseks.