Kas vanematel on õigus oma lapsed pärandist ilma jätta?

Pärandaja saab jätta oma maise vara testamendiga ükskõik kellele, ka asutusele.
Kui testamenti pole, pärib vastavalt pärimisseadusele antud juhul poeg.
Matused ei puutu asjasse.

issand kui loll võib inimene olla. aga eks paljud lapsed jaga pärandid juba enne vanemate surma ja võtavad seda kui endastmõistetavat asja, et nad vanemate kinnisvara pärivad. Näiteks austraalias peetakse normaalseks, et vanemad oma kinnisvara enne surma oma elu mõnusamaks muutmiseks ära kulutavad ja lapsed pärivad vaid "tundeväärtusega" asju - antiikne söögilaud, vanaema serviis või ehted jne.
Matusega on nii, et üldiselt matma peab pärija. Nii et kui tüüp tahab, et ta ema võõrad mataks, siis on tal see võimalus.

Pärandi saab sots töötajast naabrinaine aga matusekulud peab maksma pärandist ilma jäetud poeg vôi? Kus on see loogika. Appikene. Soomes ja Rootsis on näiteks seadus et lastel on kohustuslik osa vaatamata sellele kas tahad vôi ei taha saada vanemate pärandist. Kui aga lapsi pole siis jah saab pärandada kasvoi kassile aga kui on siis ei. Kummalised seadused need Eestis

Kuna vastus on tasuliseks tehtud, siis ei saa seda lugeda. Aga millalgi oli selline variant, et testamenti saab vaidlustada ja võidu korral saab nn ametlik pärija (poeg) pool sellest, mis muidu oleks talle kuulunud, kui ema poleks teatamenti teinud. Neid vanuritele külgekleepijatest abistajaid leidub alati. Selles lootuses nad ju abistavadki, et varandus endale saada.

Mis mõte sel pärandil nagu üldse siis on kui ei ole õigust lapsi ilma jätta? Lühike vastus on, et kui lapsed pole alaealised, siis võib ilma jätta küll.

ei ole seal soomesrootsis ka kuskil sellist korda et TÄISKASVANUD lapsele tuleb midagi pärandada. Samas ei saa ka Eestis alaealist või ülalpeetavat last pärandist päris ilma jätta, saab ainult seda poole võrra vähendada.
Lollus tundub meil lausa ammendamatu loodusvara olevat.

ei saanud invaliid ilma jätta !

Hoolda ema korralikult ja südamega siis pole vaja mõelda kellele maine varandus pärandatakse !

üht memme täiesti ametlikult ja vald maksab mulle toetust. Memmel on kaks last kaugemal. Elan enda osmikus ja pole minul vaja seda vanainimese toakest. Kui minu kadunud vanematel midagi oli, siis jõudsid õde-vennad ette saama. Mina ütlesin nagu rebane, et viinamarjad hapud ja rahu majas. Memme tütar ei hooli sellest pärandusest, sest tal on kõik korras, aga saamatu poju tahab ammu juba seda toakest endale, aga memm ei riski kinkida, kuna poju on asju pihta pannud ja külla tulles paneb jalad seinale ja sülitab lakke- abi tast polegi. Samas- ta on memme oma laps ja emaarmastus on piiritu. Ma ei imesta artiklit lugedes, sest HaaveliLiisusid meil jätkub, kes täis ei saa ja lõhki ka ei lähe. Artikli autor ainuke laps- siis on tal küll hea eluke olnud, mina kasvasin 5-lapselises peres ja ise kasvatasin kolm üles, kes siin maksumaksjad ja küll nad mu matatavad.

Ei, te ei saa eeldada, et teie ema oma vara teile pärandab. Jah, te võisite kogu oma senise elu seda aimata, kuid mitte eeldada.
Käbi ei kuku kännust kaugele, nii tundub see olevat ka teie peres. Tundub, et peate oma ema pisut naiivseks (seoses sellega, et ta on lasknud omale teatava peapesu teha), kuid seda olete justkui ka teie (trampides nagu väike laps, ema pesamuna, et ma tahan-tahan-tahan).
Te olete oma ema ainus laps (ju on teie ema teile juba andnud kõike seda, mis on elus palju olulisem - hellust, hoolt, aega ühisteks tegevusteks jne), teil on oma sissetulekud, milleks teile teie ema elamispind (pealegi teie poolt vaadates teises riigis) nii oluline on? Solvuda materiaalsete väärtuste pärast, mis polegi ju kunagi teie omad olnud, minu arvates on see lapsik.
Igaüks on oma õnne sepp, elage oma elu ja seadke enesele sihid nii, et te saate neid ise täita, mitte ei sõltu teistest!
p.s. vastus on kirjutatud nii nagu ma arvan, et te peaksite asjadesse suhtuma. Ma ei taha sellega öelda, et emad peaksidki oma vara võõrastele andma selmet see enese heaoluks või tulevaste põlvede heaoluks ära realiseerida.

Tegelikult peaks olema seadus, et ametlikule sotsiaaltöötajale pärandada ei saa. Inimene, kes teeb tasulist tööd, ei tohiks olla ainupärija.

Rootsit ei tea. Aga Soomes on just nimoodi - ka TÄISKASVANUD lapsi ei saa testamendiga päris ilma jätta. Isegi, kui testamendiga jätad nad täiesti välja - saavad nad sundosana poole kätte. Erand võib kõne alla tulla ainult siis, kui laps on sooritanud vanema vastu raske kuriteo.

Ema tasub oma aitamise-põetamise eest niimoodi. Pensionist ju ei jätku. See on ema vara, ta võib sellega teha, mis tahab. Poja kasvatas üles, andis hariduse ja kõik. KUI poeg ei hoolitse ema eest vanaduses (ei saagi kaugelt Soomest), mis pärandust ta siis tahab. Iseasi, kui poeg oleks palganud abistaja.

Aga vaata sellest ei piisa. Oma suguvõsast teada juhtum, et vanainimest hooldanud pojapere jäi pärandusest ilma. Vanainimestel võib tekkida dementsusest mingi kius, nii et nad arvavad, et oma lapsed-lapselapsed on kõige hirmsamad inimesed maapeal ja kõik teised on paremad. Sama lugu on papidega, kes on ennast ära joonud ning arvavad samuti, et oma naine ja lapsed on kõikse hullem saast, aga vat joomakaaslased, nende naised-lapsed on nii toredad inimesed ning siis oma lähedased oma sassi joodud ajudega kõigest ilma jätta.

Eks see üks sega värk ole. Kui tahab oma pisikest korterit pärandada võõrale... olgu peale. Mida aga arvaks kommenteerijad siis, kui vanainimene kergelt ära pöörab ja tahab näiteks põlistalu koos metsade ja maadega "ära kinkida"? Kusjuures tema pole seda elu jooksul soetanud, vaid samamoodi kunagi päranduseks saanud ja nüüd tahaks lapsed-lapselapsed KODU edasi hoida.

kui lapsed alles siis , käsi pikkas, välja ilmuvad, kui midagi saada on, aga muul ajal kaugel ja kauged on, siis on pärandusest ilma jätmine täitsa õige tegu....inimene tunnustab ikka rohkem neid, kes tema eluõhtul talle toeks olid

Kuna artiklit lõpuni lugeda ei saa, siis avaldatud lõigus küll kirjas ei olnud, et tegemist on sotsiaaltöötajaga. Mu meelest saab ennast kellegi (sotsiaal)hooldajaks saab vormistada iga inimene, kes seda teist ka reaalselt hooldab, ja selle eest saab isegi mingid veeringud tasu. Aga see ei tee hooldajast veel sotsiaaltöötajat, see viimane on ametikoht (kohaliku omavalitsuse juures) ja sellele inimesele vist tõesrti seadus midagi pärandada ei luba. Mis on ka õige.

Aga ise pean õigeks seda, et inimesel on õigus oma varaga toimetada oma äranägemist mööda ja pärandada allesjääv mammona kellele tahes, v.a. siis need, kelle eest seadus seisab (alaealised lapsed, hooldatavad invaliidist vanemad ja vist veel keegi).

Meie inimestle on miskipärast juurdunud see arusaam, et oma vanemate vara peab saama, aga neidsamu vanemaid hooldada ei tahaks, seda tehku riik või naabrimammi, ta ju lähemal.

ja ONGI soomes nii, et ka narkarist poeg peab POOLE oma pärandist kätte saama, kui vanemad üle elab.... ei oleks selle peale tulnudki...
Aga see 30 eurone hooldajatasu ei tee muuseas küll kellestki "sotsiaaltöötajat".

oma osmiku kinkisin juba ära pere vanimale lapsele, kuna mu õuemaa oli erastamata ja temal polnud EVP- enam kuskile mujale panna. Mu kolm last pole õnnelikud, sest osmikul katus torm Patriku ajal lennus ja lagi laseb vett läbi. Elan üksi oma laguneva onniga ja lastel nagunii oma kodude pärast pangalaenud võetud. . Kui väga ammu töötuna käisin Eluaegse sõbranna juures tööl sibina, aga tal polnud näilselt raha, et mind ametlikult tööle võtta. bossi nutuhala, et mind rentslisse visata, KALDUSIN teemast kõrvale kahjuks. Aga selliseid juhtumeid on ka ja neil armetuil pole arvuteid, ega internetti.- Seetõttu ongi elu ilus------- vahime oma kolme kanali pornot, krit, või ajuloputust, kuni demetsus kohale jõuab. VALUS ON,. AGA VÕIMURID EI MÄRKA.

olen jälle see ema, kes on ka jäänud yksi, nagu Sinu emagi. Kuna mul pole olnud iial nii suurt kuusissetulekut ega pensioni, et vöiksin midagi körvale panna siis mul seisab ees ilmselt sama olukord, et pean oma kinnisvara pärandama isikule kes on nöus mind hooldama kui vajan. Egas ikka kaugjuhtimise teel oma vanemate eest hoolitseda ei saa. Tuleb möelda tagasi ajale mil ema ei jätnud oma last kuhugi ripakile kasimata tagumikuga. Midagi pole parata, selline on elu. Soome pole eriti kaugel ja poole päevaga jöuab kohale, aga teiselt poolt planeeti..... Andke lapsed andeks, et pole teile midagi jätta kui pole ka aitajaid. Pealegi see poeg on yksik ja ilmselt majanduslikult kindlustatud. Paljuks emal seda raha ikka on mille pärast söna vötta.