|
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa:
Töölepingu seadusest (edaspidi TLS) leiame mõisted:
- tööaeg (§43);
- igapäevane puhkeaeg (§51);
- iganädalane puhkeaeg (§52);
- vaba aeg (§42);
- valveaeg (§48).
Eelnevast võime teha alljärgnevad järeldused:
- valveajal ei ole töötaja kohustatud täitma tööülesandeid;
- valveajal peab töötaja olema tööandjale kättesaadav eelnevalt kooskõlastatud korras;
- valveaega saab kohaldada üksnes poolte kokkuleppel;
- nimetatud aja eest peab töötajale maksma tasu, mis ei või olla väiksem 1/10 kokkulepitud töötasust.
Näide: töötaja tööpäevad on E-R kell 8.00-17.00, mille sees on 1 tund tööpäevasisest vaheaega. Töölepingu pooled leppisid kokku valveaja kohaldamises. Juhul, kui selleks ajavahemikuks on 17.00-21.00, siis seaduses sätestatud tingimus igapäevase puhkeaja kohta, mis on 11 järjestikust tundi on täidetud (§ 51 lg. 1). Tööaeg ja valveaeg liidetakse (8 tundi + 4 tundi), millele peab järgnema 11 tundi järjestikust puhkeaega enne uue tööpäeva algust. Esitatud näide on kehtiv üksnes siis, kui tööaeg ja valveaeg kokku ei ületa 13. tundi. Kui see nii on, rakendub § 51 lg. 5 tingimus. Valveajal ei allu töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile. Kui tööandja kutsub töötaja tööle ja töötaja asub tööülesandeid täitma, on tegemist tööajaga. Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Selle aja eest tuleb töötajale maksta töölepingus kokkulepitud töötasu.
Valveaja kohaldamisel on oluline järgida, et töötajale oleks tagatud puhkeaeg seaduses nõutud kestusega. TLS ei sätesta valveaja ülempiiri ehk numbrilist piirangut. See on seotud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kohustusliku võimaldamisega (§ 51 lg. 1 ja 5).
Seega saab valveaega kohaldada üksnes poolte kokkuleppel, see ei ole töö- ega puhkeaeg, valveaja eest tuleb maksta tasu.
