Tartus sai poolmuidu uhkeid rahvariideid soetada
Kodavere naise riietuse täiskomplekti eest, mis koosneb seelikust, pluusist, tanust, linikust ja vööst tuli välja anda 300 eurot.
„Kui teha lasta, läheks maksma 800 eurot,“ teadis seda müüv Helve Talv.
Talve sõnul valmis komplekt 1969. aasta juubelilaulupeoks, nüüd aga pole koorigi enam, kus selle kandja laulis.
Kirbuka korraldamisest tundis rõõmu ka tartlane Elli, kes ei astunud Tiigi seltsimajja sisse üldsegi mitte eesmärgiga midagi osta.
„Otsin Vastseliina pluusi, seelik on juba olemas, tulin siia mõtteid ja ideid saama, et siis ise see pluus teha,“ selgitas Elli, lisades, et lapsepõlvepaiga setu riided on tal juba olemas, aga tahaks nüüd veel Vastseliina omi ka.
Kodavere kihelkonnast Lümatist pärit, kuid nüüd Tartus elav Aime Vaino pakkus päris uut näputööd. Ta teeb eri paikkondade rahvarõivaid hobi korras. Nüüd on aga kapp juba täis ja miks mitte neid siis ka müüa. Vaino tehtu paistis silma eriti peene ja oskusliku teostuse poolest. Imeteldav oli kasvõi käsitsi tehtud niplispits Kodavere põllel, mida ei jõudvat tunniga ühte sentimeetritki teha.
„Niplispits käib nii, et pulkade ümber keritakse niit ja 36 pulka on korraga töös ja neid annab keerutada siis,“ püüdis Vaino hästi lihtsalt selle tegemist lahti rääkida.
Võido Lehiste näitas vasest sõlgi, mida ta on püüdnud teha sellistena, et nad uuest peast tunduvad vanana, vanavanaema omana. Väiksemad sõled maksid kolm eurot, suuremad kuni paarkümmend.
Veel mõningaid uute rõivaste hindu: Kodavere põll ja tanu vastavalt 60 ja 50 eurot, Kadrina naise käised 120 eurot, Äksi naise särk ja tanu vastavalt 100 ja 55 eurot. Setu mehe särgi eest küsiti 200 ja Halliste mehe särgi eest 160 eurot.
Pidev saba oli kogu päeva taga Eesti Rahva Muuseumi tekstiilikogu hoidja Ave Raudsepa juures. Ta aitas määratleda kodus kappidest leitud või hoitud vanade rahvariiete kihelkondlikku kuuluvust. Palju oli neidki, kes küsisid temalt soovitusi, millist rahvarõivast endale muretseda.
