Piisab vaid sisestada otsingumootorisse muis.ee, kui võibki kodust lahkumata süüvida muuseumide kogudesse.

Museaalidega tutvumiseks saab kasutada otsingut või sirvida kogusid muuseumide järgi. Kuigi tegu on veel värske ning üha täieneva keskkonnaga, on siin piisavalt uudistamist neile käsitöömeistritele, kes tunnevad suuremat huvi kinnaste vastu.

Otsingu alustamisel saab määratleda, kas soovitakse näha vaid neid objekte, mis on pildi ja kirjeldusega või kõiki märksõna alla sisestatud esemeid. Lisaks sellele saab infot tehnika, materjali ja värvuse kohta. Peale selle veel numbri- ja tähekombinatsioonid, mis on vajalikud inimestele, kes museaalidega iga päev tegelevad.

Kõige põnevam on lugeda kinnaste legende. Näiteks: mesimarja muster, kootud omakedratud lõngast. Kindad kudus Olga Kondratjeva 1986. aastal. Kinda kirjeldus: labakindad, villasest kahekordsest lõngast, parempidikoes. Mustale põhitoonile on valge, roosa, kirsipunase ja rohelise lõngaga sisse kootud marjaoksa meenutav muster. Soonikkoeline (2 parempidi, 1 pahempidi) pära algab 10 musta silmusereaga, seejärel vahelduvad viis korda 1 roheline ja 1 must silmarida, järgneb 6 musta silmarida. Pöidla välisküljele kootud üks marjaoks, sisekülg kootud tähnilises kirjas (1 must,
1 roheline). Museaali digitaalse kujutise kasutamisel ei tohi unustada ka viitamist muuseumi kogule, nii tuleb nende kinnaste puhul märkida: labakindad, ERM B 171:3/ab, Eesti Rahva Muuseum.

www.muis.ee/portaal/et/museaalview/619241

Kõige tüüpilisem oli Eestis kirikinnas. Ornament kattis tervet pinda, sarnase mustriga oli sageli kootud ka pöial. Kindad kootud kahekordsest villasest lõngast. Põhi lambavalge, muster potisinine. Mustriks on kaheksaharulise tähe motiiv, mis on ühendatud kahekordse lihtvõrestikuga. Kindad, ERM 9/ab, Eesti Rahva Muuseum.

www.muis.ee/portaal/et/

museaalview/521400