|
Fordi väikese pikapi loomisel töötasid konstruktorid mitmetest riikidest, kuid "juhtimiskeskus“ asus Austraalias, kus "kastikate“ kultuur on kõrgel järjel.
Välimust Ranger häbenema ei pea. Jõuline ninaosa ja rõhutatud rattakoopad annavad jõulisuse, pikapi kohta väga längus tuuleklaas aga vihjab hoogsusele (ja ehk aitas ka õhutakistustegurist paar sajandikku maha võtta, kuid järele jäi ikkagi 0,40). Kolme horisontaalribiga radiaatorivõre on Fordi tarbesõidukite ühistunnuseks.
Ranger on eelkäijast suurem – 5359 mm pikk ja 1850 mm lai. Tänapäeva mõistes suhteliselt kitsa autona suudab ta siiski kitsastes oludeski hästi manööverdada.
Veokasti pikkus on kabiinist sõltuvalt 2317 kuni 1560 millimeetrit, laius 1544 mm (rattakoobaste vahel 1139 mm) ja sinna lubatakse laadida 1,1 kuni 1,3 tonni kaupa. Tagaluuk jääb allapööratuna toetuma trossidele ning kannatab 220-kilogrammist koormust.
Sisemus ei ole muidugi päris sõiduautolik, kuid tarbesõiduki utilitaarsusest on asi samuti kaugel, eriti kallimate versioonide puhul. Rangerile pakub Ford kolme kabiini. Kahekohaline Regular Cab on saadaval ainult kõige lihtsama varustuse ja nõrgema (125-hj) mootoriga. "Poolteisekordsele“ neljakohalisele, tahapoole avanevate lisa-tagaustega kabiinile on Eesti hinnakirjas keegi pannud jälestusväärse nime Rap Cab (Soomes Super Cab). Sõitjate eriti mugavaks vedamiseks saate tellida neljaukselise viiekohalise Double Cab-i.
Ford väidab Rangeri kabiinis leiduvat 23 panipaika, kuid lühikese proovisõidu jooksul ei osanud ma ilmselt kõiki üles leida – näiteks Citroën Berlingo tundub ses suhtes tublisti paremini varustatud olema. Juhikoht on mugav ja armatuurlaud mõistliku ülesehitusega.
Mootori ja käigukasti osas suurt valikut ei ole. Usutavasti ostetakse suurem jagu Rangereid 2,2-liitrise neljasilindrilise Duratorq-perekonna turbodiisliga, mis arendab 150 (või baasversioonil 125) hobujõudu. Viiesilindriline 3,2-liitrine Duratorq annab 200 hj, kuid seda me proovida ei saanud.
Kummagi mootori juurde saate valida kuuekäigulise käsitsilülitatava või automaatkäigukasti. Kuigi Rangerit toodetakse ka tagaveolisena, on ta Eestis müügil ainult nelikveoga. Juht saab autot tagaveolt nelikveole ja vastupidi ümber lülitada vastava nupu abil kiirustel kuni 120 km/h. Vaid aeglustiga nelikveo lülitamiseks peab peatuma.
Moodsad juhiabilised on Rangeris rikkalikult esindatud – muuhulgas sisaldab stabiilsuskontrolliseade ka haagise vibamise vältimise funktsiooni. Ja seda võib rohkem tarvis olla, kui arvate, sest Fordi pikapil on lubatud vedada kuni 3350-kilose massiga "käru“.
