- harida loomaomanikke, kuidas vältida lemmikloomade soovimatut järelkasvu;
- toetada varjupaikadesse sattunud loomi;
- julgustada inimesi varjupaikadest loomi võtma.

Heategevusfondi missiooniks on, et igal loomal oleks oma kodu.

Kuidas see aitamine siis tegelikkuses käib? Vana vangla territooriumilt leitud koerad olid kehvas seisus ja üsna kartlikud. Ülevaatuse käigus sai selgeks on teatud hulk koeri ei saa edaspidises elus hakkama kas oma tervise või psüühika tõttu. Nagu ütles käitumisspetsialist Tiia Ariko – need koerad on inimese poolt katki tehtud. Seetõttu tuli osa koeri magama panna. Ülejäänud said parasiiditõrje ja vajalikud vaktsineerimised ja hakkasid on saatust ootama.

Dr Sterni fondi toel hakkas koertega tegelema professionaalne koertetreener Pille Lahesoo.

Tänaseks on mitu treeningtundi juba toimunud. Pille peab iga koera kohta päevikut ja on nende iseloomudest ja eripäradest juba sotti saamas.

1. Elmo on suur, sõbralik ja vapper, aga haugub võõraste peale.
2. Houdini on oma nime saanud imelise aiast väljapugemisvõime tõttu. Talle ei ole probleemiks end ka kõige kitsamast katusevahelisest õhuavast vabadusse pressida. Aga kaugele ei lähe. Tahab oma inimese juurde. (Kes see küll on?) Teised koerad talle eriti ei meeldi (eriti võõrad emased), sellega peab uus pererahvas arvestama, aga lastega on sõbralik
3. Maie ei sobi algajale koeratahtjale. On inimpelglik ja ebakindel ning võib enesekaitseks hammustada. Kardab pauku.
4. Junker, kes meenutab kesk-aasia lambakoera, on lühikese sabajupi, kõrgete jalgade ja uhke traaviga nagu koolisõiduhobune. Arvestades tema keerulist minevikku, on erakordselt rahulik ja asjalik koer, kes sobib nii laste kui teiste koertega. Oskab rihma otsas jalutada, ei sikuta.
5. Keiti on väga ilusa kasukaga ja temale jääb  nii mõnegi koeratahtja pilk kindlasti pikemalt peatuma. On aga inimeste suhtes umbusklik ja ebakindel ning vajab kindlasti kogenud kätt, et temast elus hakkamasaav koer kasvatada.
6. Kannikesest kasvab suur kesk-aasia lambakoera meenutav koer, kellega peab väga palju tegelema ning keda kõvasti sotsialiseerima, et ta oma suurus+argus kombinatsioonis endale ega teistele halba ei teeks. Varjupaigatöötajad kaaluvad väga hoolikalt iga kandidaati, kes Kannikest endale tuleb tahtma.
7. Lateefa on imearmas emane täiskasvanud koer, kes on julge, elavaloomuline ja kontaktialdis. Nurub pai ja sülle ning tahab suhelda. On peremehekeskne ja seeläbi kerge õpetada.
8. Spot on ilus täpiline koer, kes on malbe ja õrn. Tahab sülle. Sobib nii laste kui teiste loomadega.
9. Uno, kes on kuueaastane koerahärra, võib olla üks esimesi, kes uue kodu saab. Lihtsalt käitub nii viisakalt ja eeskujulikult, et Pillel pole talle rohkem midagi õpetada ja teda pole põhjust varjupaigas pidada.
10. Hellik on väga arg noor koer. Vajab veel pikki tunde treener Pille kannatust ja kilode kaupa praetud maksa, et tal taastuks (või isegi alles tekiks) usaldus imeliku kahejalgse eluka vastu.

Vaatan kodulehelt ja Facebookist koerte pilte ja videosid, loen Pille kirjutatud lugusid ning saan aru, et mõni aasta tagasi võib-olla oligi Valga vangla territooriumil suhteliselt korralik koerakasvandus. Pigem küll muidugi kutsikatehas, ja iseküsimus on, kuivõrd võib sellist paberiteta koertetootmist üldse korralikuks ettevõtmiseks nimetada. Aga loomadega ilmselt tegeleti, sest kõik vanemad koerad on suhtlemisaltid ja võiks isegi öelda, et mõnevõrra kasvatatud. Nooremad aga on kasvanud karja tingimuste ja reeglite järgi ning on väga ebakindlad.

Inimene, kes mõnda neist endale ihaldab (tahtjaid kindlasti leidub juba ainuüksi ilusa välimuse pärast, kaastunne pealekauba), peab väga hoolega järele mõtlema, sest ta ei võta endale lihtsalt koera, vaid rikkis hingega loomakese. Sellest rikkiläinud loomakesest saab kindlasti asja, aga oluliselt suurema aja, närvi, kannatlikkuse ja headuse kuluga, kui tavalist kutsikat võttes. Ja praemaksa kulub palju, sest nagu ütles juba vana sõber Švejk – praemaksale ei suuda ju keegi vastu panna.

Veel mõned aastad tagasi oli varjupaigast koera- ja kassivõtmine suur loterii, kus jagati nii imelisi võite kui kurvastavaid kaotusi. Nüüdseks on olukord õnneks oluliselt muutunud. Haiged ja tõsise käitumishäirega loomad pannaksegi magama. Kui julmalt see ka ei kõlaks, aga parem nii, kui põhjustada paljukannatanud loomadele lisapiinu (haigetele füüsilisi ja käitumishäiretega loomadele ka psüühilisi) ning toota juurde hulkurloomi. Sest kahjuks jõuavad need, kellest inimese jõud ja mõistus üle ei käi ja kelle ravimine kulukaks osutub, ikkagi suures osas uuesti tänavale. 

Varjupaigast looma võtmisel arvesta järgmiste asjaoludega (kokkuvõte eri varjupaikade kodulehtedelt):

1. Adopteeritavateks loomadeks on loomad, kes on pärast leidmist viibinud varjupaigas vähemalt 14 päeva, või loomad, kellest omanik on loobunud.
2. Tule kohale, vali endale meeldiv sõber välja ja tegele temaga.
3. Hea, kui saad käia mitmel päeval järjest, siis saad veenduda ja sajaga kindel olla, et just see loom on sulle õige sõber.
4. Täida küsimustik.
5. Kui oled endale sõbra leidnud, siis tuleb sõlmida loovutusleping ja maksta loovutustasu.
6. Loovutus- või adopteerimisleping on leping, mis sõlmitakse uue omaniku ja varjupaiga vahel. Lepingus on kirjas info looma leidmise või varjupaika toomise kohta, sh looma vanus, liik, sugu jm. Ühtlasi on kirjas info lepingu poolte kohta ning poolte õigused ja kohustused seoses looma loovutamise/võtmisega.
7. Tasuda tuleb looma vaktsineerimise, kiipimise ja kastreerimise/steriliseerimisega seotud kulud.
8. Loomi ei loovutata alla 18aastastele, narko-või alkoholijoobes või tugevate joobe jääknähtudega kodanikele.
9. Varjupagad võivad keelduda looma väljastamast ükskõik kellele ükskõik mis põhjusel.
10. Loovutustasu võetakse vastavalt hinnakirjale, kuid laias laastus maksavad koerad 35-45 ja kassid 15-35 eurot.
11. Enamikes varjupaikades on loovutatavad loomad kiibistatud, eakohaselt vaktsineeritud, saanud parasiiditõrje, varustatud siseriikliku lemmiklooma passiga ning võimaluse korral ka steriliseeritud /kastreeritud.

_________________________________________________________________________________

Tiina Toomet Toometi loomakliinikust on üks neljast loomaarstist, kes Maalehes loomaarsti blogi peavad.