|
Ümaralehine uibuleht – metsade, põõsastike ja niiduservade tavaline taim.
Esimest korda tähistati metsalillede päeva RMKs mullu. “Taimeretkedel osalenud inimestele see meeldis. Ka tänavu avaldati soovi, et me seda kindlasti järgmiselgi aastal korraldaks,” ütles RMK Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik.
Metsalillede päeval pakutakse kõikidele huvilistele tasuta võimalust koos asjatundjatega metsa minna, et seal metsa- ja niidutaimi tundma õppida, neid pildistada ja imetleda.
Päeva korraldamine kinnitas kanda Põhja-Eestis, ent Tiina Neljandiku sõnul on seda tehtud näiteks ka Lääne-Eestis ja mujal. “Oleme looduskeskustes oma tegevust korraldades üsna autonoomsed,” nentis Neljandik, viidates, et kus huvi on, seal taimeretki ka tehakse.
Tava algas Taanis
Metsalillede ehk metsikute (või looduslike) lillede päev jõudis Oandu kanti tänu tihedale koostööle Soome metsavalitsuse inimestega. Peetakse seda kas viimasel või eelviimasel nädalavahetusel enne jaanipäeva.
Alguse sai komme 1988. aastal Taanis. Rootsi, Norra ja Fääri saared ühinesid 2002, Soome 2003 ja Island 2004. Põhjamaades käib sel päeval taimeretkedel tuhandeid inimesi.
Peale selle, et taimi tundma õpitakse, räägitakse sel päeval ka kooslustest, taimede kasvukohtadest ja vajadustest. Tiina Neljandik rõhutas, et tähelepanu keskmes pole haruldused, vaid n-ö tavalised taimed. “Selleks et olla ilus, ei pea taim olema haruldane,” märkis Neljandik.
Põhjamaade metsalillede päevaks valitakse igal aastal tunnustaim. Tänavu oli selleks soo-lõosilm ehk meelespea.
Tasub tunda
Praegu on metsalillede päeva tähistamine arenemas just RMKs. Tiina Neljandiku sõnul võiks ka erametsaomanikud oma metsa taimedele rohkem tähelepanu pöörata.
“Tihti on kardetud, et kui on leitud haruldus, ei tohi inimene seal enam midagi teha. Taimede puhul on põhiline probleem siiski hoopis selles, et nende kasvukohad kaovad, kuna mets kasvab peale,” rääkis Neljandik. “Kui puisniidu või heinamaaserva asemele kasvab kuusik, tekivad seal hoopis uued taimekooslused.”
Kui oma metsa taimi tunda, saab paremini säilitada kasvukohti. Tiina Neljandik tõi näiteks, et kui pead valima kahe puu lõikamise vahel ja sealsamas on metsalillede kasvukoht, tasub raiuda puu, mis taimede eest valgust varjama hakkaks.
“Ma olen märganud, et isegi teeäärte niitjad on siin ja seal lilli kasvama jätnud. Kaitsealused käpalised on ilusad, aga ilus ja silmarõõmu pakkuv võib olla ka tavaline härjasilm.”
Just praegu on metsas õiterikkaim aeg, mil tasub oma metsa taimi uurida.
