|
ELi puidumäärus, mis täies ulatuses hakkab kõikides ELi riikides kehtima 3. märtsist 2013, võeti vastu suurte vaidlustega, kus metsandusorganisatsioonid täiendavat kontrolli ja bürokraatiat tõrjuda püüdsid.
Illegaalse puidu vastu võitlemise loosungi all see Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (nr 995/2010) siiski 20. oktoobril 2010 kehtestati. ELi liikmesriikides määratakse nn pädevad asutused ja järelevalveorganisatsioonid, kes määruse täitmist jälgima ja kontrollima hakkavad.
Kontrollialused on ettevõtted või füüsilised isikud, kes puidu või puittoote esimest korda turule toovad.
Eestis saab pädevaks asutuseks keskkonnainspektsioon, kuid järelevalveorganisatsioon pole veel teada, kuna selle määraja (tunnustaja) on Euroopa Komisjon.
Õnneks on määruses punkt, mille järgi pole kohustust täiendavaid seadusesätteid kehtestada, kui olemasolevad seadused määrusega kooskõlas on. “Suures osas on määruse nõuded meie seadustega kaetud,” kinnitas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Taivo Denks ülemöödunud nädalal, kui ELFi seminaril määrust tutvustas.
Siiski ei ole täpselt teada, mida veel määruse rakendamisel teha tuleb, kuna rakendusotsused teeb Euroopa Komisjon tänavu juunis.
Uus mõiste, mille määruse rakendamine kaasa toob, on “nõuetekohase hoolsuse süsteem”. Peale selle, et ei kasutata ebaseaduslikku puitu, peavad ettevõtjad oskama kontrollijaile seletada, kui suureks nad hindavad sellise puidu kasutusse sattumise ohtu ja kuidas nad seda ohtu väldivad.
Eritähelepanu all on puit ja -tooted, mis ostetakse väljastpoolt ELi.
Määruse eestikeelse teksti leiab määruse numbri järgi internetist http://eur-lex.europa.eu/. Määruse lisast saab täpsemalt vaadata, mis kaubad ja tooted määruse alla käivad.
Näiteks on lisas ära toodud küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vms kujul, kogu töötlemata puit, puitkiudplaadid, puitraamid maalidele, fotodele, peeglitele jms esemetele, puidust pakk-kastid jne.
