|
Võrreldes eelmise kvartaliga, on ümarmetsamaterjali hinnatõus teises kvartalis pisut aeglustunud, kuid siiski selgelt jätkunud.
Palkide hinnad tõusid keskmiselt küll vaid ühe protsendi võrra, aga aastataguse ajaga võrreldes on kallinemine olnud 14–31%. RMKs oli palkide hinna kasv viimases kvartalis 10% ringis ja aastataguse ajaga võrreldes peenpalgi osas isegi üle 80%.
Palkide hinnad on tõusnud ka Soomes, kus viimase kvartali kasvuprotsent oli suurem kui meil. Aastataguse ajaga võrreldes on neil aga muutus väiksem. Põhjus on selles, et nende puiduturg ei ole nii kõikuv kui meil, mistõttu neil polnud aasta eest sedavõrd suurt hindade kukkumist.
Tendentsid naabritega sarnased
Kase vineeripaku hind on püsinud eelmise kvartaliga võrreldes samal tasemel. Samas sõltub see erakordselt palju paku kvaliteedist ja võib tippkvaliteedi puhul tõusta üle 1500 krooni. Selle, väga kvaliteeditundliku sortimendi eest saab parima hinna siis, kui kogused on suured ning puit asjatundlikumalt üles töötatud ja turustatud, kui keskmine erametsaomanik suudab. Seepärast ongi RMK hinnad siin reeglina palju kõrgemad.
Viimase kvartali põhitegijaks võib lugeda paberipuitu. Kvartal tagasi ennustati hinnakasvu jätku ja nii ka läks. Kase paberipuidu hind on tõusnud veel 7% ja ulatub üle 650 kr. Okaspuu paberipuidu hind on kvartaliga kasvanud veel üle 10% ja küünib nüüd ligi 600 kroonini. Okaspuu ja kase paberipuidu hinnad on tõusnud ka RMKs ning põhjanaabrite juures.
Küttepuidu hind on keeranud ka kergesse tõusutrendi, olles kvartalitagusest 6% kõrgem. RMK turustatava küttepuidu hind on kvartalitaguse ajaga võrreldes kasvanud isegi paar protsendipunkti. Kuna RMK müüb vahelaost ainult suurtarbijatele, on väiksemaid koguseid ostva kodutarbija hind kallim. Kui arvestada keskmine transpordikulu maha, tuleb siin keskmiseks tihumeetri hinnaks ilma käibemaksuta
366–392 kr. Viimase kvartaliga on hind kodutarbijale tõusnud umbes 7,5%.
Märgade lepahalgude hind on püsinud suhteliselt stabiilne, kuid kuivade ruumimeetri hind kasvas hüppeliselt kevadel, ulatudes aprillis 695 kroonini. Juuniks hind pisut vähenes ja nüüd küsitakse keskmiselt 668 kr ruumimeetri eest.
Teistel puidulistel kütustel on hind suve tulekuga langenud, välja arvatud saepuru.
1. juulist jõustus seadusemuudatus, mis võttis Narva Elektrijaamadelt suure osa toetusest hakkpuidust elektri tootmise eest.
Mullu augustist alates, kui Riigikogu otsusega hakati Narva jaamadele seda toetust maksma, on seal elektri tootmiseks kasutatud kokku umbes 230 000 tonni
(u 400 000 tm) puitu. Kuuldavasti olevat haket toodud isegi Põhja-Lätist.
Samas kinnitas Narva Elektrijaamade juht Tõnu Aas, et sügisel jätkavad nad hakkpuidu põletamist Balti Elektrijaamas, ja kuna see asub otse Narva külje all ning varustab linna soojaga, loodetakse saada ka puidu kasutamisel toetust.
Eesti ühe juhtiva hakkpuidutootja SLG Energy arvates Narva jaamade loobumine hakkpuidust hinda ei mõjuta, sest tegu on märksa suurema turuga kui Eesti. Nende arvates kujundab küttepuidu hinda pigem nõudluse ja tarbimise vahekord Läänemere piirkonnas tervikuna. Samas on selge, et mida suurem on tarbimine kohapeal, seda väiksemad on transpordikulud ja suurem summa, mis jääb metsaomanikule kännule.
Ehitusturg elavneb piiri taga
Ehituspuidu hindade tõusu prognoosivad mitmeid meie jaekaubanduses tegutsejad. Puukeskuse tegevdirektori Atso Matsalu sõnul saab puidu kantmeetri hind sel aastal ilmselt veel paar-kolmsada krooni otsa. “Juba selle suve lõpuks võib tulla ehituspuidust puudus. Euroopa on hakanud vedama puitu Araabiasse, sest seal makstakse kõvemat hinda,” selgitas Matsalu.
Eestis pole ehitus veel ärganud, kuid juba on puidu hind hoogsas tõusus. Matsalu sõnul sõltub hinnatõus eelkõige välisturust. “Võib olla, et sel aastal kallineb kuupmeeter 10–20 eurot (156–312 krooni),” sõnas Matsalu.
Pea sama jagu on ehituspuit sel aastal juba kallinenud. Helia Puidu juhatuse liikme Enn Luha arvates on ehituspuidu hinnad tänavu üsna kõikuvad, kuid võivad siiski kuni 20% veel tõusta.
“Kuna ehitusturg pole varasemal tasemel taastunud, otsitakse hinnalt soodsamaid ja madalama kvaliteediga tooteid ning ka ostetavad kogused on väiksemaks jäänud. Pigem ostetakse tihedamalt ja võimalikult täpselt vajaduse järgi,” on olukorda kommenteerinud Puumarketi juhatuse esimees Marti Rehemaa. Et kohapealsesse tootmisse on usku, seda kinnitab näiteks Eesti ühe suurima höövlimaterjalitootja ASi Rait 30 mln kr investeering kaasaegsetesse tootmisseadmetesse.
Üldiselt annavad ka Euroopa infokanalid puidu järeltöötluse edenemise ja puittoodete nõudluse kasvu kohta positiivseid uudiseid.
Allikas: Erametsakeskuse ülevaade, koostaja Heiki Hepner, www.eramets.ee
Hinnad
