Metsakuivendus on siiski hädavajalik

Samas kätkes mõttearendus ka momente, mis metsakasvatust kui tegevusala eitasid. Nende väidetega ei saa nõus olla. Need puudutasid ka metsakuivendust, mis meie laiuskraadidel on siiski üks metsakasvatuse lahutamatu osa. Sellest järgnevalt juttu teengi.

Riigimetsa metsaga metsamaast (825 000 ha) on ligikaudu pool (üle 400 000 ha) kuivendatud.

Päris kallis vara

Meie maa on valdavalt tasane ja ilmastikuolud sellised, et sademed ületavad aurumise. Metsamullad on kohati liigniisked ja soostumisprotsessid võivad võtta võimust. Et seda ei juhtuks, tuleb hoida toimivatena metsakuivendussüsteemid, mille ülesandeks on liigse pinnavee ärajuhtimine.

Kui süsteemid toimivad, aitab see vältida metsamuldade kahjustusi raietöödel ja loob head tingimused uue metsa rajamiseks.

Metsakuivendussüsteemid loovad ka liikumisvõimalusi, eeldusi metsateede ehitamiseks ja tänu metsakuivendusele saame metsast olulist lisatooki.

Meie kätte on metsakuivendussüsteemidena antud kallis riigivara. 1950.–1980. aastatel rajatud süsteemide ehitamiseks piltlikult öeldes tariti Moskvast Eestisse Siberi naftadollareid. Kõik see raha ning vaev rakendati oskuslikult siinse maa ja rahva teenimiseks.

Tagasihoidlikud arvutused näitavad, et kui riigimetsas tuleks tänapäeval samas mahus metsakuivendussüsteeme ehitada, maksaks see üle miljardi Eesti krooni (arvestus 2005. aasta hindades; üle 64 mln euro). Metsakuivendusest tulenevat lisatooki hinnatakse kahele tihumeetrile hektarilt aastas. Seega – kui hoiame metsakuivendussüsteemid toimivana, saame riigimetsast igal aastal miljon tihumeetrit puitu lisaks.

Esialgse taastamine

Seda kallist vara tuleb hoida ja arendada. RMK ongi sellega viimased kümme aastat suuremas mahus tegelnud ja riigimetsas on käimas metsakuivenduse
n-ö teine ring.

Rõhutan seejuures, et RMK liitus 2002. aastal rahvusvahelise FSC säästliku metsamajanduse sertifitseerimisprotsessiga ja uusi metsakuivendussüsteeme me ei raja.

Tegeleme seniste süsteemide uuendamise või rekonstrueerimisega. Viimaste aastate valminud tööde mahud jäävad 7000–8000 hektarini aastas. Tänase tõdemusega nendime, et veel on korrastamata ligikaudu
300 000 hektarit kuivendatud metsamaad.

Seepärast tõstame järgnevatel aastatel töömahu 15 000 hektarini aastas.

Juba uuendatud või rekonstrueeritud süsteemide kestmiseks teeme perioodilisi hooldustöid. See peaks tagama, et tulevikus ei peagi metsakuivendussüsteeme enam rekonstruee-
rima.

Tööde mahtusid ja kvaliteeti jälgib RMKs mitu silmapaari – töid juhib metsaparandaja ja korrastatud metsakuivendusobjekti võtab vastu metsaülem.

Nii väiksemamahulised uuendustööd kui ka süsteemide rekonstrueerimised tehakse projektide järgi. Kuivenduskraavid taastatakse esialgsete, süsteemi rajamise aegsete parameetriteni. Seega on kraavide sügavused sellisel kujul vajalikud, et pinnavett eemale juhtida.

Kogu uuendatud või rekonstrueeritud objekti kvaliteeditaset saab hinnata siis, kui lõplik viimistlus on tehtud, kui väljatõstetud setted on tasandatud, truupide otsad kindlustatud ja objekt tervikuna vastuvõtuks valmis.

Soosse ei tüki

Aastakümneid tagasi tehtud metsamaa kuivendamine oli kahtlemata tugeva keskkonnamõjuga tegevus. Metsamaa ilme ja taimkate muutusid oluliselt. Samas peab tegema eelmise metsameeste põlvkonna poole sügava kummarduse, sest esinduslik soode valim võeti kaitse alla ning need jäid metsakuivendusest mõjutamata.

Meil on alles eriilmelised soomassiivid, mille üle saame tõelist uhkust tunda.

Ka praegune RMK metsaparandustööde kavandamine toimub väga põhjaliku ja hoolika keskkonnamõju analüüsi taustal. Vajadusel kaasatakse eksperte, et hinnata muu hulgas väheesinevate ja kuivendamisele raskesti alluvate kasvukohatüüpide olemasolu. Ekspertide soovitused säästlikuks tegevuseks lisatakse projektidele ja nende järgimine on töö tegijaile kohustuslik.

Kokkuvõtvalt: ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid teemasid peab arvestama tasakaalustatult. Ikka selleks, et mets saaks hoida loodusväärtusi ja mitmekesisust, et liiguks ka puit ja tekiks tulu ning et inimestel oleks tööd ja leiba.