NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teata sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
TOP 1-20
Kommentaaride järjekord: registreeritud parimad uuemad vanemad
  • tavai

    31.07.2012 15:57
    laske sigu, neid jagub.
    Vasta
  • kas pole?

    31.07.2012 15:58
    Olen aru saanud, et borellioosi põhilisteks kandjateks ongi metskitsed?
    1 vastus
    Vasta
  • ....

    31.07.2012 16:52
    kas pole?kirjutas:
    Olen aru saanud, et borellioosi põhilisteks kandjateks ongi metskitsed?
    1 vastus
    Olen sama kuulnud-lugenud, allikat kohe meelde ei tule.

    Miskipärast räägitakse kitsede puhul ainult paarist lumerohkest talvest! Kuid kitsedel hakkasid jamad hulga varem, kui neil populatsioon oli vägagi arvukas. Jahimeeste foorumis mitugi teemat, kus jutuks kitsede nn.pasatõbi, näiteks siin: http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/viewtopic... , lisaks kimbutavad ka kitsesid parasiidid. Enne raskeid lumiseid talvesid olid väga palju kitsed juba haiged ja suurkiskjad ei jaksanud kah selle levikut piirata - kits on ilvese, aga ka hundi toidulaual.
    Vasta
  • Hundiküti pojapoeg

    31.07.2012 16:59
    Varsti ongi järgi tühjad metsad , kus hundikarjad ringi hulguvad ja käivad külades koduloomi murdmas .
    2 vastust
    Vasta
  • Asi on küttimises ja egodes kinni

    31.07.2012 18:10
    Lootusetult on rikutud sooline tasakaal metskitsede asurkondades (populatsioon on täiesti erinev mõiste)
    Miks ahnuses ja egodes?
    Kõigil neil, kes aastaid jahtisid suuremate sarvedega trofeeloomi oli ju suurte egode aasta .. kõik trofeekütid tahtsid edevusest saada trofeeraamatusse kas kulla, hõbeda või vähemalt pronksmedali sarvedega Sagadi näitusel.
    Sellise küttimise tulemusena rikuti tugevamate geenide kandejõud ja sooline vahekord (mis on metskitsede-sokkude puhul 1 sokk 2-le metskitsele) lootusetult.
    Praegune tervete sokkude osakaal on tihti 1 sokk kuue kuni kaheteistkümne kitse kohta.
    Üle mõistuse ahne ja egoistlik lähenemine jahinduses ....
    2 vastust
    Vasta
  • Puhh

    31.07.2012 18:29
    Hundid tuleks eesti metsades hävitada.
    Vasta
  • kolhoznik

    31.07.2012 19:18
    kuidas seisab, sokukene?
    Vasta
  • vastupidi ju

    31.07.2012 20:59
    Hundiküti pojapoeg kirjutas:
    Varsti ongi järgi tühjad metsad , kus hundikarjad ringi hulguvad ja käivad külades koduloomi murdmas .
    2 vastust
    kõik kohad on haigeid kitsi täis ja pole suuri kiskjaid, kes neid jahiks
    Vasta
  • Tohvi Poksanen

    31.07.2012 22:34
    Arvestades massilist huntide ja ilveste arvukust tuleb kitse populatsiooni taastamisest ainult unistada! Need ajad on läinud! Kahju!
    Vasta
  • Hundikari ei murra niisama loome.

    31.07.2012 23:01
    Hundiküti pojapoeg kirjutas:
    Varsti ongi järgi tühjad metsad , kus hundikarjad ringi hulguvad ja käivad külades koduloomi murdmas .
    2 vastust
    Hundikairjad käivad koduloomi murdmas ainult poegade õpetamise ajal, muidu on selle põhjuseks hulkuvad koerad. Ning teine sulle vastaja ütles sulle täiesti õieti. Rääkides arvukusest, on minu jahipiirkonnas kitsi rohkem. iga päev näen 1 karja. vahel olen isegi 2 näinud. Meil on 3 aastat kitse jaht keelatud, selles ka siis põhjus. Arvukuse vähenemise suurim põhjus on külmad talved. Suuremad, ja tugevamad jäävad ellu, ning nooremad ja nõrgemad surevad.
    Vasta
  • mari

    01.08.2012 10:03
    lõpetage see massiline lisa toitmine ära.metsloomad ei saa iseseisvalt hakkama-see tähendab ei oska ise toitu otsida.looduse tasakaal on paigast. ja jahimehed-lõpetage ära loomade laskmine toiduplatsi juures!!!
    Vasta
  • lambakarjus

    01.08.2012 11:43
    Minu juures elavatest metskitsedest on ühel kolmikud ja kolmel kaksikud ,ei oskaks nagu väita ,et järglasi vähe. Probleem on pigem selles ,et jahimehed ei saa aru ,et minu maal ei lasta kitsi vaid hunte ja sigu.
    Vasta
  • tavaline vale ja propaganda

    01.08.2012 18:36
    paras arvukus on siis kui saab pimedas huupi lastes ühe kuuliga kaks kitse maha
    Vasta
  • teadja

    01.08.2012 20:04
    Nii kaua, kui hundid, ilvesed ei ole meie maal lindpriid ei ole kitse arvukuse taastumist mõtet loota. Jahimeeste osa kitsede arvukuse mõjutamisel on tühine, õigemini 0.
    Vasta
  • Boom!

    03.08.2012 08:51
    Blast them all!!!
    Vasta
  • kust sa juudas pärit

    04.08.2012 05:23
    Asi on küttimises ja egodes kinnikirjutas:
    Lootusetult on rikutud sooline tasakaal metskitsede asurkondades (populatsioon on täiesti erinev mõiste)
    Miks ahnuses ja egodes?
    Kõigil neil, kes aastaid jahtisid suurema...
    2 vastust
    Sinu üllitist lugedes lugedes tunned kuidas hakkad pindu ajama. Kust selline info - 1 sokk 2-le metskitsele; 1 sokk kuni 12-e kitse kohta. Kust kurat sa ammutad sellist jama? Või oled teadlik demagoog?
    Sinu teksti lugedes jääb mulje, et troffeesarved lausa ootavad põlluserval mahalaskmist. See näitabki sinu võhiklikust. Tegelikult on elukogenud sokk väga raskelt tabatav.
    Põhiliselt sattuvad saagiks kogenematud sokud, kel tihti väärakad sarved. Vast oleks huvitavamgi vaadata väärakate sarvede näitust, kui ainult troffeesarvi.
    Jahimehed kohe kindlasti pole rikkunud kitsede soolist tasakaalu. Istud elukogenematult linnas kirjutuslaua taga ja ajad targa näoga verbaalset fekaali suust välja...
    Vasta
  • Erakordselt

    05.08.2012 13:36
    Asi on küttimises ja egodes kinnikirjutas:
    Lootusetult on rikutud sooline tasakaal metskitsede asurkondades (populatsioon on täiesti erinev mõiste)
    Miks ahnuses ja egodes?
    Kõigil neil, kes aastaid jahtisid suurema...
    2 vastust
    asjatundmatu jutt
    Vasta
  • db

    05.08.2012 18:07
    küll oleks mõnus kui loomad saaksid jahimehi vastu tulistada. väga mõnus kui need debiilid kaka püksis õhtul koju lähevad.
    Vasta
  • Janek

    08.08.2012 07:51
    Võrumaal küll nendest puudu ei ole....lippavad pidevalt autode eest üle tee.
    Vasta
  • juss

    29.10.2012 21:30
    esimene lumi näitas küll,et kitsi on oluliselt rohkem kui kardetud.Küllap suveperioodil hoiduvad varjulisematesse kohtadesse ja talve saabudes ilmutavad ennast ka rohkem majade läheduses.
    Vasta
TOP 1-20
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 20 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused


 
 
 
 
Maaleht
AS Eesti Ajalehed
Narva mnt 11e, 10151 Tallinn

Maalehe toimetus
Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Pank:
SEB Pank 10002019347001, kood 401
Äriregistri nr: 10004521

Üldtelefon: +372 661 3300
Faks: +372 661 3344
E-postl: ml[at]maaleht.ee

Toimetuse kontaktid

Mis on Maaleht.ee

E-post: veeb[at]maaleht.ee

Kasutajatingimused

Reklaam / Advertising
Trükireklaam
Internetireklaam
Lisade ilmumise graafik


Telli reakuulutus
Vaata kuulutusi

Kontakt: +372 661 3333
E-post: reklaam[at]maaleht.ee

Tellimine
Probleemid kättetoimetamisega:

Maaleht: +372 661 3366
Eesti Post: +372 661 6616
Express Post: +372 617 7717


E-post: tellimine[at]maaleht.ee

Tellimisinfo

Maalehe Raamat
Telefon: +372 661 3390
Faks: +372 661 3344

E-post: raamat[at]maaleht.ee

www.mlraamat.ee

Ajakirjad
Maakodu
Telefon: +372 661 3370
E-post: maakodu[at]maaleht.ee
www.maakodu.ee

Maamajandus
Telefon: +372 661 3381
E-post: maamajandus[at]maaleht.ee
www.maamajandus.ee