Metskitse seisud pole head

 (20)
Metskitse seisud pole head
Jooksuaja sokk.
Foto: Viio Aitsam
Ulukiuurijad soovitavad jahimeestel metskitsejahti veelgi vähendada.

 

2008. aastal, kui metskitse arvukus oli kõrgseisus, kütiti Eestis neid loomi üle 18 000 ja 2009. aastal üle 15 000. Aga 2011. aastal, mil just olid seljataha jäänud kaks lumerohket, kitsele rasket talve, kütiti vaid 1211 looma.

Pooltes jahipiirkondades loobuti Keskkonnateabe Keskuse ulukiuurijate andmeil metskitsede küttimisest täielikult. Ülejäänud jahipiirkondades piirdus jaht enamasti vaid mõne soku küttimisega.

Nüüd on metskitse arvukus veelgi kahanenud. Keskkonnateabe Keskuse ulukiasurkondade seisundi ülevaates on märgitud, et see on jahimeeste tähelepanek ning seda näitasid ka talvine jäljeloendus ja kontroll-aladel tehtud pabulaloendus.


Ulukiuurijate hinnangul on osaliselt tegu eelnenud aastate raskuste järelkajaga, mis on mõjutanud kitseasurkonna vanuselist/soolist struktuuri. Näiteks aastatel 1999–2009 oli jahimeeste sügiseste metskitsevaatluse järgi kitseasurkonnas tallede osakaal üle 39,5%, aga 2010. aastal vaid 36% ja 2011. aasta sügisel 35,5%.

Lumerohkete talvede negatiivne mõju on seega uurijate arvates tõenäoliselt kaasa toonud ellujäänud isendite viljakusenäitajate languse, suurendanud lootekadusid ja/või avaldanud negatiivset mõju noorloomade ellujäämisele esimestel elukuudel.

Lisaks rasketele talvedele avaldas metskitsele piirkonniti jätkuvalt tugevat survet ka 2011. aastal veel üsna kõrge arvukuse juures püsinud ilvese ja taas suurenenud hundi asurkond.

Kõige selle tõttu soovitavad ulukiuurijad hoida metskitsede küttimise maht tänavu eelmise jahihooajaga samal tasemel või seda võimalusel veelgi vähendada. Jahipiirkondades, kus metskitse madala arvukuse tõttu ei soovitata jahti pidada emasloomadele ja talledele, on soovitatav loobuda ka sokujahist.

Asurkonna taastumise huvides tuleks eriti hoida just tugevamaid nn trofeesokkusid.

Jahipiirkondades, kus metskitse asustustihedus võimaldab küttida kolm või enam isendit, soovitatakse lähtuda suhtest üks sokk – üks kits – üks tall. Kui enam ei raatsita lasta kitse ja talle, siis mitte küttida ka sokku.

Samas soovitatakse asurkonna taastumise ja liigisisese konkurentsi (sugulise valiku) säilitamise huvides jätta jooksuajal ka sokud rahule ning vajadusel alustada küttimisega alles augusti keskpaigas või septembri alguses.

Allikas: Keskkonnateabe Keskuse ülevaade “Ulukiasurkondade seisund
ja küttimissoovitus 2012”




LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 20 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused


 
 
 
 
Maaleht
AS Eesti Ajalehed
Narva mnt 11e, 10151 Tallinn

Maalehe toimetus
Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Pank:
SEB Pank 10002019347001, kood 401
Äriregistri nr: 10004521

Üldtelefon: +372 661 3300
Faks: +372 661 3344
E-postl: ml[at]maaleht.ee

Toimetuse kontaktid

Mis on Maaleht.ee

E-post: veeb[at]maaleht.ee

Kasutajatingimused

Reklaam / Advertising
Trükireklaam
Internetireklaam
Lisade ilmumise graafik


Telli reakuulutus
Vaata kuulutusi

Kontakt: +372 661 3333
E-post: reklaam[at]maaleht.ee

Tellimine
Probleemid kättetoimetamisega:

Maaleht: +372 661 3366
Eesti Post: +372 661 6616
Express Post: +372 617 7717


E-post: tellimine[at]maaleht.ee

Tellimisinfo

Maalehe Raamat
Telefon: +372 661 3390
Faks: +372 661 3344

E-post: raamat[at]maaleht.ee

www.mlraamat.ee

Ajakirjad
Maakodu
Telefon: +372 661 3370
E-post: maakodu[at]maaleht.ee
www.maakodu.ee

Maamajandus
Telefon: +372 661 3381
E-post: maamajandus[at]maaleht.ee
www.maamajandus.ee