Metskits ja -siga tõmmati jahiseaduse vaidlustesse
Juba pikka aega ja suurte vaidlustega kestnud uue jahiseaduse tegemine sai möödunud neljapäeval erametsaliidu Paides peetud jahindusfoorumil pinget juurde.
Suurt tähelepanu pälvis liidu väljapakutu, et metskits ja -siga tuleks ümber nimetada väikeulukiks. Praegu on nad suurulukid, nagu ka põder, hirv, ilves, karu ja hunt.
Omanik tahab ise küttida
Maaomaniku seisukohalt on vahe selles, et väikeulukit (rebane, kährik jt) võib ta, kui jahimehepaberid taskus ja maa suurus vähemalt 20 ha, oma maal küttida, aga suurulukit mitte. Suurulukite majandamine käib jahipiirkondade kaupa, mis praeguse seaduse järgi peavad olema vähemalt 5000 ha.
Suurulukitega tegelevad hetkel jahiseltsid, kellele riik annab ette nende küttimismahu. Väikeulukite puhul sellist ettekirjutust pole.
Erametsaliit sidus kitse ja sea staatuse muutmise sellega, et siis võiks praegused jahipiirkonnad alles jääda. Teine variant oleks need kaotada ja anda maaomanikele õigus ise uued jahipiirkonnad moodustada.
Praegused piirkonnad on moodustatud ulukitele sobilikest aladest, kus nii era- kui riigimaid ning mille kohalikud jahiseltsid on saanud riigilt lepingu alusel kasutada.
Kui jahimeeste seisukohalt võtta, sunnib erametsaliidu pakutu neile nii või teisiti muutusi — kas jääte oma jahipiirkondadest ilma või jagate ainuõigust küttida metssiga ja metskitse maaomanikuga.
Kitse ja sea küsimus tekitas foorumil vaidlust. Rohkem oli neid, kes arvasid, et metssea ja -kitse nimetamine väikeulukiks süvendaks salaküttimist ning mõjuks asurkondadele laastavalt.
Teisalt leiti, et lahendus oleks, kui väikeuluki staatusega kaasneks miinimumpind, mille olemasolul alles tohib jahti pidada. Kolmandad arvasid, et selliseks muutuseks pole Eesti ühiskond veel valmis.
Viljandimaa metsaseltsi tegevjuht Eha Valeikiene ütles, et kuna ta metsaomand asub kodust eemal ja sealsete jahimeestega on hea koostöö, tahaks ta, et jahimehed hoiaks tema maadel ulukite arvukusel ka edaspidi silma peal. “Mina küll ei taha ise jahimeheks hakata,” kostis naine.
Metsaomanik ja Tartu jahindusklubi tegevjuht Jaak Volmer nägi ohtu selles, et lõhutakse seiresüsteem ning metsas toimuvast kaob ülevaade.
Vaidlus jääb kestma
Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa ütles pärast foorumit, et tegelikult on kitse ja sea väikeulukiks nimetamise teema veel lõpuni läbi arutamata. Jutuks on olnud, et kui nii läheks, peaks nende loomade puhul kehtima miinimumpindala nõue. See tähendaks, et kahe-nelja hektari maa omanik küttimisõigust ei saaks.
Sama küsimuse juurde tahetakse tagasi tulla aprillis, kui koguneb erametsaliidu üldkoosolek. Kuna vahepeale jääb Riigikogu valimine, seisab jahiseaduse eelnõu nagunii uue valitsuse ootel.
