Jahimehed hakkavad linnukoibasid koguma
Jahindustegelased jaotavad jahilinnud kaheks. Ühele poole jäävad linnud, keda inimesed söövad, ja teisele poole need, keda ei sööda.
Just mittesöödavate lindude jahiks määrab RMK oma jahipiirkondades minimaalse küttimiskohustuse, kuna vabatahtlikult ei pruugi küttidel huvi olla neid piisavalt palju lasta.
Kui neid linde ei kütita ja nende arvukus läheb piirkonniti liiga suureks, võivad nad hakata kahju tegema teistele lindudele, kelle pesade kallal käivad. Samuti võivad teatud linnud muutuda nuhtluseks kalakasvandustes jm.
Jutt käib vareslastest (ronk, künnivares, hallvares), kajakalistest (naeru-, kala-, hõbe-, merikajakas), hallhaigrust ja ka kormoranist.
Liik valitakse ise
Lindude küttimise kohustus on sisse seatud seoses sellega, et RMK ise enam oma jahipiirkondades jahti ei pea, vaid seal tegutsevad jahilubade enampakkumise võitjad.
Näiteks Väätsa jahipiirkonnas tuleb algava jahihooaja vältel küttida kokku vähemalt 27, Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas vähemalt 188 lindu. Arvud lähtuvad konkreetsetest oludest ja varasematest küttimisnäitajatest.
Otse liigiti pole minimaalseid küttimismahtusid määratud. “Kormorani küttimise vajadust võib-olla mujal polegi kui vaid Kuressaare jahipiirkonnas,” märkis RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste. “Mõnes teises piirkonnas on aga võib-olla just hallvareste arvukus väga suureks läinud. Jahimehed ise otsustavad, mis linnuliigiga mainitute seast nad oma kohustuse täidavad.”
Kui on määratud kohustus, peab Männiste sõnul olema võimalus selle täitmist ka kontrollida, mis tähendab, et jahimehed peavad iga kütitud linnu parema koiva RMK-le ette näitama.
Koivad esitatakse koos kuuaruandega RMKsse, kus need üle loetakse ja, nagu Männiste ütles, seejärel hävitatakse.
Üldse kokku tuleb RMK kuues jahipiirkonnas algava jahihooaja vältel küttida mainitud lindusid arvukuse reguleerimise eesmärgil 348.
Mujal kehtib soovitus
Vanemad jahimehed mäletavad linnukoibade ettenäitamise kohustust nõukogude ajast. Selles mõttes pole asi ka taasiseseisvunud Eestis uus, et keskkonnaamet on piirkonniti nende lindude küttimise kohustust ka varem määranud. “Amet kaalus sellist küttimismahtude määramist tänavu üle Eesti, kuid teatud vastuseisu tõttu jääb see ära,” teadis Kalev Männiste.
Keskkonnaameti jahinduse peapetsialist Jaan Ärmus kinnitas, et tõepoolest otsustati mitte sekkuda. “Jahimaakorralduse kavades on soovitusena olemas, kui palju võiks neid linde kusagilgi tuhande hektari kohta küttida, kuid tegelik küttimine on ja jääb jahipiirkondade kasutajate otsustada,” ütles Ärmus. “Keskkonnaamet jälgib olukorda ja sekkub siis, kui kusagil tekivad probleemid kahjustustega.”
Rohkem muretseb amet Ärmuse sõnul väikeulukite vähese küttimise pärast, mis samuti on praegu jahimeeste endi otsustada.
RMK kavatseb lindude kohustusliku küttimismahu kõrval määrata jahialade kasutajate jaoks ära ka minimaalse väikekiskjate (rebane, kährikkoer, mäger, metsnugis) küttimise kohustuse. Neid loomi tuleb enampakkumise võitjatel kuue jahipiirkonna peale lasta vähemalt 641 ja RMK-le tuleb ette näidata iga kütitud looma parem esikäpp.
“Soovime oma hallatavaid jahimaid eeskujulikult kasutada,” põhjendas RMK otsuseid Kalev Männiste. Eesmärk on tema sõnul jõuda kaheksa väikekiskja ja nelja arvukuse reguleerimist vajava jahilinnu küttimiseni 1000 ha jahimaa kohta.
