Vasikatega põdralehma laskma ei hakatud, aga luuresalka kuulunud Arvo Ojaperv avastas, et nemad ei ole ainsad, kes loomi jälgivad. Täpselt tema laskejoonele jäi põtru põõsastes varitsev hunt, kirjutab Saarte Hääl.

Ennast algajaks jahimeheks pidav Ojaperv usub, et just vähesed kogemused aitasid tal külma närvi säilitada. “Tõsisel jahimehel oleks pulsi tuhande peale visanud. Mul polnud vahet, kas lasen hunti, põtra või siga,” tunnistas ta.