NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teata sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
Kommentaaride järjekord: registreeritud parimad uuemad vanemad
  • eesti nokkija1,

    17.07.2012 16:41
    küsi naabrimehe käest, mis mürki taru august sisse laskis?
    Vasta
  • mesi

    17.07.2012 16:52
    kusjuures tahtsin just seda sama öelda ,millegiga naabrimehe välja vihastanud
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • eksperdid!?!

    17.07.2012 17:09
    Laboris peaks saama määrata, mis mürk mesilased tappis. Või oodatakse, et ehk hakkab mürk ka inimestele mõjuma?
    Vasta
  • wifi

    17.07.2012 17:41
    wifi on se mis maha võtab
    Vasta
  • ...

    17.07.2012 18:43
    krdi lollakad, ausõna! vihale ajab.
    vahet EI ole, kas pritsida ÕITSVAID taimi öösel või päeval...
    mida põrgut te arvate, et öösel pritsitud kemikaalid haituvad hommikuks kosmosesse vää???

    õitsema hakkavate taimede pritsimine peaks olema KEELATUD. sellest tuleb alustada.

    teadlased või asjad....

    mesilasi tarru kinni panna kuumal suvepäeval EI ole ka võimalik. seda peaks kogenud mesinik teadma.

    ilm on hukas ...

    Vaata sama kasutaja kommentaare
    3 vastust
    Vasta
  • r2k-in-the-vortex

    17.07.2012 19:16
    ...kirjutas:
    krdi lollakad, ausõna! vihale ajab.
    vahet EI ole, kas pritsida ÕITSVAID taimi öösel või päeval...
    mida põrgut te arvate, et öösel pritsitud kemikaalid haituvad hommikuks ...
    3 vastust
    sa vaatad nüüd ainult mesiniku poolt, ma ei ole ei mesinik ega talunik aga mulle tundub küll loogiline et kui talunikul tuleb lõppkokkuvõtteks märkimisväärne vahe saagis kas pritsiti või mitte õigel ajal siis oma saagiga ta võib teha mis tahab.
    ka sellel on kindlasti erinevus sees kas pritsitakse mürki mesilasele kaela või tuleb ta seda järgmine päev nuusutama, ehk siis naabrimehed võiks ikka vahest omavahel rääkida kah, probleem sellest ei kao aga kahjud saavad väiksemad olema
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • ....

    17.07.2012 19:25
    ...kirjutas:
    krdi lollakad, ausõna! vihale ajab.
    vahet EI ole, kas pritsida ÕITSVAID taimi öösel või päeval...
    mida põrgut te arvate, et öösel pritsitud kemikaalid haituvad hommikuks ...
    3 vastust
    sa ikka ei taha aru saada, et ükskõik millal pritsitakse ja kuipalju pritsitakse (selgelt palju pritsitakse)...
    lõppudelõpuks on kama kaks kas surevad mesilased või kesiganes. ... põhikannataja selles mängus on INIMENE ISE.

    nuusuta seda mürki ja mõtle, mida sa lastelastele pärandad (millise tervise, immuunsuse jnejne)
    mina oma järglastele sellist kemiseeritud/mürgitatud/hävitatud tulevikku ei soovi, seepärast ei paljune kahh.

    inimesele on antud mõistus.. aga milleks??? selleks et ENNAST hävitada?

    jumal, kui ta olemas oli, lõi inimese ilmselgelt purjus peaga..
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • miskipärast

    17.07.2012 19:36
    on mul tunne, et üks kahtlane tegelane on raps. Seda peab mürgitama, muidu saaki ei saa, hiilamardikas paneb kõik nahka. Rapsilt mett korjavad linnukesed viivad paratamatult midagi ka tarusse ja mõned mesinikud räägivad, et raps just kõige parem meetaim mesilasele ei ole, aga mesilinnukesed, nagu inimesedki, lähevad kõige lihtsamat teed mööda.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Ametnikud tööle

    17.07.2012 20:02
    Järvamaal on mingi jama lahti. Mesilasi langeb ja langeb. Tavaline taimekaitse mürk ei peaks mesilast jalust niitma kuid kahjustab kindlasti. Kahtlustan, et siin ägedamad mürgid ja tegemised kui lihtsalt rapsi pritsimine. Tuleks lõpuks hakata korralikult neid probleeme uurima. Koguaeg on kõik korras ja mesinikud ise süüdi ja lollid? Hakake ükskord tööle kallid ametnikud, mille jaoks Teid hoitakse siin riigis.
    2 vastust
    Vasta
  • ijk

    17.07.2012 21:03
    Aasta või paar tagasi oli uudis, kus mesinikul läks päevadega välja mitukümmend taru. Spetsialist käis kohal, vaatas surnud mesilasi ja kinnitas, et tegemist on mürgitamisega. Kahtlustati kurja kätt naabrite hulgast. Kuna siiani toimub mesiperede suremine just ajal, kus rapsipõllud õitsevad ja neid mürgitatakse intensiivselt sel ajal, siis peaks uurima ka rapside mürke. Äkki on Eestile kasulikum kui peale Weroli pankrotti tehas suletakse lõplikult?
    Vasta
  • Mesilased

    17.07.2012 21:38
    Ärge tarbige rapsiõli!
    Vasta
  • Pōllumees

    17.07.2012 22:27
    Ei saa kommentaaridest aru. Rapsi pritsitakse max 3 Korda ja kōik virisevad et mürgitatud. Aga viinamarju pritsitakse 20 Korda ja keegi ei virise.
    Vasta
  • Maamees

    17.07.2012 22:36
    No krt endal mesilased 21 aastat ning põlluservast 12m. kaugusel ning selle aja jooksul pole veel ükski taru suvel välja läinud!!! Ning pritsin samamoodi õhtuti ning üle aasta on raps! nii et kõik kes põllumajandusest ega kemikaalidest midagi ei tea võiks tagasi tõmmata!
    1 vastus
    Vasta
  • Onu Ruudi

    17.07.2012 22:47
    Peale rapsikasvatust on meie kandis juba praktiliselt võimatu kasvatada avamaal kapsaid, kaalikaid, rediseid või mistahes muid ristõielisi kultuure, ilma, et neid tugevasti ja mitu korda ei mürgitaks. Lausa plahvatuslikult on levima hakanud kõikvõimalikud kahjurid! Kõige haavatavam on lillkapsas. Kui keegi veel müüb mahedat lillkapsast, siis on ta topeltpetis. Juba vene ajal olevat massiliselt kasutatud BI-lahust lillkapsa pritsimiseks. Ei usu, et neil "põlistel" kapsakasvatajatel oleks nüüd südametunnistus kusagilt tulnud. Nii nagu pole seda rapsikasvatajatel, pole seda ka enamikel kapsakasvatajatel.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Nojah

    17.07.2012 23:29
    aga kui mesilased ikka kallale tulevad, siis ei jää muud üle kui rapsida, mis siis et mesilased seejuures võivad surma saada.
    Vasta
  • Aita Iseend

    18.07.2012 00:28
    Kui tundmatud turistid põlluveeres tuulega lõket teevad siis saate pärast tõdeda, et kummagi elatis läinud - teineteise mõistmine kasvab. Siit paluks mitte ässitust välja lugeda aga Eestis ei ole vaja kurta, ärategemise koht ju...
    Vasta
  • Onu Ruudi (To:Aita Iseend)

    18.07.2012 00:35
    Õige ta on, rapsi vastu pidi hästi aitama ROUNDUP.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • kuss

    18.07.2012 10:36
    Eesti kaupa ei tasu eelistada kuna pritsitaks halastamatult mürke ei hoolita ei mesilastest ega inimestest
    Vasta
  • vp

    18.07.2012 11:24
    https://www.riigiteataja.ee/akt/102122011005
    (8) Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida alal, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.
    Vasta
  • to...

    18.07.2012 11:45
    ...kirjutas:
    krdi lollakad, ausõna! vihale ajab.
    vahet EI ole, kas pritsida ÕITSVAID taimi öösel või päeval...
    mida põrgut te arvate, et öösel pritsitud kemikaalid haituvad hommikuks ...
    3 vastust
    muideks, ameerikas on isegi tehtud mudeleid, mis näitavad, et ilma mesilasteta väga paljud taimed hukkuvad ja mesilaste vähenemine võib tuua maailmas suure ökokatastroofi. viimastel aastatel on tegemist kasvava probleemiga
    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 34 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused


 
 
 
 
Maaleht
AS Eesti Ajalehed
Narva mnt 11e, 10151 Tallinn

Maalehe toimetus
Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Pank:
SEB Pank 10002019347001, kood 401
Äriregistri nr: 10004521

Üldtelefon: +372 661 3300
Faks: +372 661 3344
E-postl: ml[at]maaleht.ee

Toimetuse kontaktid

Mis on Maaleht.ee

E-post: veeb[at]maaleht.ee

Kasutajatingimused

Reklaam / Advertising
Trükireklaam
Internetireklaam
Lisade ilmumise graafik


Telli reakuulutus
Vaata kuulutusi

Kontakt: +372 661 3333
E-post: reklaam[at]maaleht.ee

Tellimine
Probleemid kättetoimetamisega:

Maaleht: +372 661 3366
Eesti Post: +372 661 6616
Express Post: +372 617 7717


E-post: tellimine[at]maaleht.ee

Tellimisinfo

Maalehe Raamat
Telefon: +372 661 3390
Faks: +372 661 3344

E-post: raamat[at]maaleht.ee

www.mlraamat.ee

Ajakirjad
Maakodu
Telefon: +372 661 3370
E-post: maakodu[at]maaleht.ee
www.maakodu.ee

Maamajandus
Telefon: +372 661 3381
E-post: maamajandus[at]maaleht.ee
www.maamajandus.ee