Üks inimene sööb aastas keskmiselt 1,8 kg mett
Samas on suur osa ka neid elanikke, kes kuuluvad sagedaste meetarbijate hulka - vähemalt korra nädalas kasutab mett 40% ning igapäevaselt 13% eestimaalastest, selgub Socio Uuringukeskuse poolt läbi viidud Eesti mee eratarbijate uuringust.
Võrreldes varasemate uuringutega on näha, et mee tarbimine on aastatega järk-järgult suurenenud: kui 2000. aastal ei tarbinud mett üldse viiendik Eesti elanikkonnast ning 2005. aastal 13%, siis 2010. aastaks on mittetarbijate hulk kahanenud 5%-ni.
Kuigi mee tarbimine on aastatega kasvanud, on ka suurenenud nende eestimaalaste hulk, kes hindavad oma meetarbimist ebapiisavaks. Võrreldes 2005. aastaga on kümnendiku võrra vähem neid inimesi, kes hindavad oma meetarbimist piisavaks ning samavõrra rohkem neid, kes leiavad, et nad tarbivad pigem vähe mett.
Üheks põhjuseks selle rahulolematuse taga võib olla elanikkonna suurem teadlikkus mee kasulikkusest, ent ka teatud põhjustel (nt hinna tõttu) mee ebapiisav kättesaadavus.
Mett tarbivad rohkem vanemad inimesed. Ligi pooled 45-74- aastastest tarbivad mett vähemalt kord nädalas, samas kui 15-24-aastaste seas tarbib mett vähemalt kord nädalas vaid veerand. Ka igapäevaseid meetarbijaid on 55- aastaste ja vanemate seas märgatavalt enam kui nooremates vanusegruppides.
Keskmine aastane meetarbimine on leibkonna kohta 2010. aastal 4,7 kg ning see on 100 g võrra suurem kui 2005. aastal. Võrreldes 2000. aastaga, mil leibkond tarbis mett keskmiselt 4,1 kg aastas, on tõus olnud märgatav.
Mee tarbimine ühe leibkonnaliikme kohta oli mullu keskmiselt 1,8 kg, mis on ligi 100 g võrra väiksem kui 5 aastat tagasi.
Uurides mee tarbimise jaotust kitsamates vahemikes (joonis 4), on näha, et enamasti kulub mett ühe leibkonna kohta aastas 1,4-5,6 kg (54%). Väga vähe ehk kuni 1,4 kg aastas tarbib mett 17% eesti leibkondadest, väga palju ehk üle 10 kg aastas 7% leibkondadest. Mett ei tarbi üldse 5% küsitletud leibkondi.
